2)Keretüüpi E6 tuntakse rohkem järgmiste mudelinimedega: 1600/1800/2000/2000Tii Touring. Toodeti neid 1971-1974.
3)E9 mudel oli BMW esimene tõeliselt suur kupee. Aastatel 1968-1975 valmistati neid kokku umbes 45 tuhat eksemplari. Mootorilitraazh algas karburaatormootoriga 2.5l ja lõppes 3.2l pritsungmootoriga. Klassika tootmine lõpetati, kuna uksepostita kere ei läbinud karmi USA roll-over testi.
4)Keretüüpi E10 tuntakse rohkem järgmiste mudelinimedega: 2002/2002Ti/2002Tii. Toodeti neid 1968-1975.
5)500 seeria keretüüp E12 tuli välja aastal 1972. Uus keretüüp loodi asendamaks kuuekümnendate mudeleid 2000tilux ja 2000tii. Kõik E12 mudelid olid 4-ukselised sedaanid. Esimesed euromudelid olid 520 ja 520i usaldusväärsete neljasilindriliste M10 mootoritega, milledele hiljem lisandus 525 6 silindrilise M30 mootoriga. Mootorivalikusse kuulusid 1.8i, 2.0, 2.0i, 2.5, 2.8, 2.8i, 3.0i, 3.3i Motorsport, 3.5i M. Aastatel 80-81 valmistas BMW Motorsport osakond E12-st ka oma esimesed sedaan-tüüpi M535i-mudelid. E12 keretüübi vahetas välja E28, mis oma välimuselt oli suures osas ikkagi E12.
6)300 seeria keretüüp E21 aasta 1975 juulis oli järglane sportlikule kupeele 2002. Probleemiks osutus E21 eelkäijast suurem kere mis oli sellevõrra raskem ning jõuetud mootorid. Eelmise mudeli 2002tii mootori võimuse ületas ainukesena 323i. Kuid samas oli E21 eelmisest mudelist mugavam ning vaiksem. E21 valmistati ainult 2 ukselisena. Mootorivalikusse kuulusid 1.5, 1.6, 1.8, 1.8i, 2.0, 2.0i M10 4 silindriliste mootoritega ja 2.0 ning 2.3i 6 silindrilise M20 mootoritega. Mudeli tootmine lõpetati 1983.
7)700 seeria E23 oli järeltulija E3 2500-3.3Li keretüübile. Esimene E23 lasti välja 1977 ja oli tootmises kuni 1987. Esimesed autod olid 728, 730 karburaatormootoritega ja 733i Boschi sissepritsega. 83 aastal lisandus valikusse 735 (mis asendas 732). 80 aastatel lisati põhivarustusse kesklukustus, elektriaknad, toonklaasid ning 735 esitulede pesurid. aastal 81 võis lisana tellida ABS- süsteemi. 82 aastal tehti autole väike face-lift mis tähendas muudetud esispoilerit. Enamus E23 autodel olid M30 mootorid välja arvatud 745 turbo, mis kasutas M102 mootorit.
8)600 seeria E24 oli järglane auväärsele E9 3.0CS/i coupe mudelile. E24 toodeti alates 1976 kuni 1989 alguseni vaid väga väikeste muudatustega. Esimene mudel kasutas oma eelkäija E9 3.0CS mootorit. Sellele järgnes 630CSi ja 633CSi. Euroturu jaoks loodi 1979 ka odavam versioon 628CSi. L6 (Euroopas 635CSi Highline) oli 600 seeria mugavusklassi tipp: automaatkast, täisnahksisu jne. E24 lipulaevaks jäi M635CSi (Ameerika turul M6) 24 klapilise S38 mootoriga mis arendas võimsust kuni 286 hobust.
9)E26 M1 loomise põhjuseks oli vajadus täita tühimik BMW sportautode mudelivalikus. Aluseks võeti 72 aastal loodud Turbo ideeauto. Tootmistsükkel kestis orienteeruvalt 1979-1980. Kuid õnnetuseks ei kujunenud autost suurt müügihitti. Auto lõppversioon tuli liiga raske ja ei olnud eriti konkurentsivõimeline. Kokku valmistati autosid 456 tk. Mootoriks oli 24 klapiline M88 3.5l mootor mehhaanilise sissepritsega mis arendas võimsuseks 277 hobujõudu.
10)E28 oli järglaseks esimesele 500 seeriatüübile E12. Järglane meenutas välimuselt E12, kuid oli madalam, mootoriversioone oli rohkem ning oli tehtud ka face-lift. E28 tootmisega alustati juunis 81, mootorivalikusse kuulus siis 4 mootorit, millest üks oli BMW esimene diiselmootor. M-versioone oli kaks: M535i mis kasutas 12 klapilist 218 hobujõulist mootorit, ning M5, millel oli 24 klappi ja võimsust 286 hobust. M5-l oli muudetud vedrustus ning valmistati vaid käsitööna Motorspordi osakonna poolt. Mootoritest kasutas 520i 12 klapilist M20 versiooni, suurema kubatuuriga masinad omasid M30 mootorit, mida kasutati 600- ja 700-seeria masinatel. Diiselmootor oli M21 2.4l mis arendas võimsuseks kuni 86 hobujõudu. Samuti pakuti veel 1.8l sissepritsemootorit M40. ABS oli mõnedel mudelitel standard-varustuses. Enamus 535i vesioonidel oli piiratud libisemisega differ.
11)E30 tootmist alustati 1982 lõpus ning uus keretüüp vahetas välja juba vananenud E21. E30-l muudeti esi ja tagasilla vedrustust, mootorivalik oli suures osas kattuv E21 mootori-valikuga. Väiksema kubatuuriga E30 kasutasid mootoritüüpi M10, mille hilem vahetas välja 318i mootoritüüp M40. 320i, 323i ja 325i kasutasid M20 kuuesilindrilist 12 klapilist mootorit. Keretüüpe oli 4: 2 ukseline ja 4 ukseline (tootmist alustati 84) sedaan, kabriolett (aastast 86) ja universaalkere. E30 sedaanversioone toodeti kuni 1991, samas kui kabriolettide ja universaalide järgi oli nõudlus suurem ja nende tootmist jätkati kuni 1993 aastani. E30 versioonide hulka kuulus veel 4-rattaveoline 325iX ning turbodiisel 324td. E30 tippversioon oli M3, mida pidevalt täiendati. Samuti toodeti odavamaid E30 sportversioone: 318iS (mootor 16 klapiline M42, M-Tech sportvedrustus, sportsisu) ja 325iS (põhivarustuses spoileriring, M-Tech vedrustus, ABS, LSD, sportsisu). Kümne aasta jooksul toodeti üle 2.2 miljoni E30-tüüpi BMW-d.
12)E31 800-seeria loodi asendamaks klassikalist 600-seeria BMW-d ning samas oli vaja tekitada konkurent 500SL Mercedesele. Tootmist alustati 1990 aastal ning valmistati neid kuni 1999 aastani. Tippmudel 850CSi kasutas 5.7l V12 mootorit, mis arendas võimsust 381 hobust. Kokku oli mootoriversioone neli: 4.0, 4.4, 5.0 ja 5.6.
13)E32 on järglane vananenud E23 mudelile. Ta kasutas küll eelmise mudeli vedrustust, mootoreid ja käiguosa, kuid tugevdatud raami. Tootmisega alustati 87 aasta lõpus. Versioone oli 2: 730i ja 735i M30 mootoritega. Kohe lisandus valikusse ka 5.0 V12 versioon mis sõjajärgselt esimene Saksa sõiduautode seeriatoodangu V12 mootor. 92 aastal esitles BMW alumiiniumsulamist valmistatud M60 mootorit: 32 klapiline V8, millel oli kubatuuriversioone kaks: 3.0 ja 4.0 liitrit. M60 mootoriga toodeti antud mudelit kuni 94. Pikendatud keretüüpi tähistati koodtähega L.
14)E34 on alates 88 aastast kolmas põlvkond 500 seerias. Keredisain jätkas E30 peal kasutatud stiili. Uus kere oli suurem ja jäigem kui E28, kuid ainult 5% raskem. E34 mudelivalik koosnes alguses ainult 4 ukselisest taga- või kahesilla veoga sedaanist. 92 aastal esitleti universaalkerega "Touring" versiooni, millele oli samuti võmalus tellida kahesillavedu. M5 esialgne versioon kasutas S80 24 klapilist 3.6l kuuesilindrilist mootorit, mis hiljem asendati 3.8 liitrilise mootoriga. Viimasest pigistati välja üle 300 hobujõu. Alates 92 hakati V8 mootoritega masinatel kasutama laiemaid neere. 94-95 aastal viidi sama muutatus sisse ka ülejäänutel 500 seeria mudelitel. 92 aastal muudeti ka küljepeeglite kuju. Mootorivalik oli lai: Esimesed mudelid kasutasid 12 klapilisi versioone M20 ja M30, diiselmootoritest M21 2.4l ja M51 2.5l. Vahepeale kuulusid veel väikesed M40 ja M43 8 klapilised mootorid. Orienteeruvalt 90 hakati kasutama 24 klapilisi M50 mootoreid. 92 aastast alates lisandus mootorivalikusse 32 klapiline V8 M60 kubatuuridega 3.0l ja 4.0l ning toodeti neid kuni 95. Kasutati veel 2.5l ja 2.8l M50TU VANOS mootoreid.
15)E36 loodi asendamaks juba kandiliseks muutunud E30-t. Uue kere raskus oli ideaalilähedaselt jaotatud mõlemale sillale võrdselt. Tootmist alustati 91 aasta lõpus 4-ukselise sedaa-niga. Kaks aastat hiljem läks tootmisliinile kupee-versioon millest arendati ka kabriolett ning 95 lisati mudelivalikusse veel "Touring" versioon. Samal aastal esitleti "Compact" versiooni, mis väliselt meenutas kupeest tehtud järskpära. Ruumi ja tootmiskulu kokkuhoiu mõttes kasutas Compact E30 tagasilda. Eripäraks olid veel ilma õhukanaliteta esipidurite kettad, ning väiksem bensiinipaak. Compact seeria tippmudeliks on sportlik 323ti, mis kasutab 2.5l M52 mootorit.
____________________________________________________________
BMW on Saksa hea kvaliteet !
Kui on aasta arv on tõesti vale, siis võite seda ära parandada!
