Split: Naastud, lamellid ja muud kummid ..

[Annely]

Tõsijutt, ma olen ka huvitatud naelrehvide keelustamisest.
Meie teed on liiga nõrgad ja raha vähe. Tallinn on 99% talvest mitte jäine vaid lögane.

Ausalt öeldes ei viitsi enam seda juttu kuulda, et katkistes teekatetes on süüdi naastrehvid.
Meie teekatet lõhuvad ebasoodne (pehme) aluspinnas, kõikuvad temperatuurid, kehva kvaliteediga teekattematerjal ja LIIGNE SOOLATAMINE. Ma ei jõua meie teedehaldajaid selles osas ära kiruda, mille **** pärast on vaja, et tänavad lainetaksid, et öösel kõik see vesi ära külmuks ja hommikul saab kümnete kilomeetrite ulatuses liugu lasta ning kirsiks tordil roostetavad inimeste autod lihtsalt ära?

Isegi Tallinna mingid vastavad isad on tunnistanud, et tegelikult pannakse maha liiga palju soola. Miks? Igaks juhuks vist... Et keegi ei saaks öelda "libe oli!", kuigi seesama sool selle libeduse ööga ju tekitabki. Täiesti arulage nõiaring. Sisuliselt on tegemist negatiivse piirkasulikkusega ehk suurem soola kogus ei garanteeri suuremat kasu, otse vastupidi, sellest tulenev kahju on hoopis suurem.
Jah, on kohti, kus sool on õigustatud, aga no terve linn?

Naastrehvid ei muuda inimesi saamatuteks, vaid seesama võltsmulje, et tänu soolatamisele on tänavad puhtad. Kui keegi vaevuks ära tegema arvutuse, kui palju maksab kräpp tee-ehitus + soolatamine + surnud autod versus kvaliteetne tee-ehitus + teehooldus/graniitliiv + korras autod, siis oleks pilt kohe selgem. Ei saa vaadata ainult linna teehoolduse eelarves soola rida, sellistel ametikohtadel inimesed peaksid oskama näha üldpilti ja arvestusse lisama ka kõik kaasnevad kulud. Olen üsna kindel, et kvaliteetne tee + graniitliiv ja terved autod on ühiskonnale kokkuvõttes odavam ja rõõmsam variant. Ahjaa, pluss autod, mis ei ole tänu paremale teedehooldusele avariisse sattunud ning on seeläbi terved.

Muide, siinne foorum on elav tõestus selle kohta, et naastude kasutajaid polegi teab mis palju, kuna pooled ju lasevad suvekatega ringi ja väike osa eelistab lamelle

[pancho villa]

Ausalt öeldes ei viitsi enam seda juttu kuulda, et katkistes teekatetes on süüdi naastrehvid.

okei, mis põhjusel siis minu poolt eelpoolmainitud norra linnades naasterehvide kasutamise eest maksma peab? liigne müra, liiga hea pidamine, kindlustustöökojad jäävad tööta?

[arnis]

Jap. Hakka8 naelad on erakordsed, need on vaiksemad (mul on s*ta heliisolatsiooniga
elektriauto, ma tean mida ma räägin), kuid siiani veel ei tea, kaua need naelad
püsivad jõhkra väände puhul (nii diislid kui elektrikad).
Kujutan ette, et need, kes vajutavad iga päev, võiksid tahta R2-tesid, sest kui
rehv maksab palju, siis ei tahaks uude talve minna h**ratud naeltega, mida üks
BMW tagasillaga teeb peale kõigest tosinatuhande kilomeetri läbimisel, jaanis3

Ausaltöeldes ma ei viisi kuulata, et naelad ei tee teekattele mitte midagi
Vastasel juhul ei peaks Hakka8 rehvid naelateste läbima, mis tõestavad, et
nende mitte tavalised naelad lõhuvad vähem kui tavalised naelad tavalistes talvekates.

[al101]

Linnas ei ole jah naastrehve niiväga vaja, aga mina sõidan maanteedel, kõik me sattume ka maanteedele, enamik ilmselt üsna tihti, mistõttu on naastrehve ikkagi tarvis.

Miks võrrelda kallist lamelli odava naelaga? Võrdleme ikka kallist lamelli kalli naelaga ja näeme kohe vahet naela kasuks.
Must jää on väga vastik asi, autojuhi õudusunenägu ning olen minagi kohanud +5ga musta jää kiiret tekkimist ja see on olnud sigalibe.
Selle sigalibeda musta jääga on sul vaja iga grammi pidamist ja naastrehv pakub lamellist ikkagi märkimisväärselt paremat haakuvust, mis võib päästa sinu ja teiste elud.

Mis loll jutt see on, et peale 1000km naeltest enam kasu pole? Alles siis õige sõit hakkab, 1000km on sissesõitmise periood, lamellid aga peale 2 aastast kasutamist ei kannata jääl enam mingisugust kriitikat.
Ise olen aastaid naeltega sõitnud ja korralikke naeltega pole ka peale 2 aastast sõitmist mitte mingit probleem, ma ei sõida küll ka palju, aga sellest maagilisest 1000km piirist sõidan ikka kordades üle need rehvid.
Muidugi toonitan, kasutage korralikke ja uusi naastrehve, ka mina olen Hakkapeliitta austaja, kuid hinna tõttu sai valitud goodyear ultra grip extreme, ka head rehvid, aga järgmisteks katsun hakkapeliitta 7 või 8 vaadata.
Muidek,s isegi 6a vanad vallai proti naastrehvid olid musta jää peal väga head, muidugi ei tohiks nii kaua ühe talverehviga sõita veel enam protiga, aga juhtus nii, neid rehve mul enam muidugi pole.


Mina küll ei tähelda, et mul naastrehvid erilist müra teeks, ainult linnavahel on kuulda mõnus naelakrõbin, seda ka rohkem kiirendades või tugevamalt pidurdades.

Kes ütleb, kui õige see naastrehvide maksustamine seal Norras on?
Kas te lamelli mehed teate, kui palju te võlgnete oma elu soolale? Kui soola ei pandaks oleks väga väga palju lamellimehi avariides, nagu meil praegu suverehvidega paljud matsu panid reedel.
Kahjuks kohutavalt suur osa autojuhte loodab soolale ja soolatud teel nad ka enamjaolt sõidavad ja nii tekib muidugi tunne, et lamellist on küll.
Aga vot, kui jää on maas, siis on nutt lahti neil lamellimeestel, et miks teed ei hooldata jne.
Kui loota soola peale, siis võiks suverehviga sõita, paraku reaalsuses ei saa ainult soolale loota, on ka jääd.

Kui rääkida teede lagunemisest, siis parem vaadake, mida räägiti meie pealtnägijas sellest, kuidas need teed olid ehitatud.

Minul tekib veel küsimus, kui need naelad nii hirmsasti teid lõhuvad, siis miks on pikiroopas just maanteed ja eriti need osad, kus pole ristmikke?
Aga millegipärast ristmikud, kus kõige rohkem pidurdatakse ja kiirendatakse on palju paremas korras.
Samas seal maanteel, kus on jõhkrad pikiroopad, seal ei ole nii järske pidurdusi ja kiirendusi, kuid näed roopad sees.
Huvitav on veel see, et mitmete roobaste kõrval jookseb asfaldikuhi, huvitav mismoodi naastrehvid selle asfaldikuhja sinna kõrvale tekitavad?

[prelude20]

Rehvil ja rehvil ka vahe. Tutikas Kumho naast ei kõlvanud kuhugi. Ei saand vedama ,ei saand pidama aga noh sõidud said tehtud. Esimesed muljed tutikates Hankookidest olid sellised ,et hullemad kui 6mm Nokiani lamellid mu kuudi all.
Pilte pole kahjuks, kuna kus mina olen, on ikka stabiilselt 6 kraadi sooja ja lund vaatan pildilt

[AARE540]

Nagu iga aasta, on siin kaks leeri, või õigemini võiks isegi öelda kolm leeri- üks on tulihingeline naela pooldaja, teine lamelli ning kolmas on erapooletu.
Üldiselt kaldun ise küll lamelli poole, kuid see aasta hankisin naelad, kuna konkreetne jooks tuli mulle kätte väga hea hinnaga ning tunnistan, et see oli ka ainus konkreetne põhjus, miks nael.

Kuid al101 argumentidele vaidlen ma vastu tegelikult. Esiteks just sellega, et maanteel onb just see vahe suht olematu, kas sul on nael või lamell, kuna maanteel loevad rohkem õiged sõiduvõtted. Musta jääga pole muud nippi kui vaid endale teavitada, et see on olemas ning vastavalt sellele siis vältida järske pööramisi, pidurdamisi jne. Nii käitudes kannatab täiesti normaalselt ka musta jääga 80- 90ga sõita. Jutt käib praegu siis konkreetselt Eestist, kus teed on tegelikult võrreldes Põhjamaade vastavate kategooriate teedega võrreldes laiad ning võiks öelda ka, et üsna olematute kurvidega.

Naela õige eelis peaks välja tulema just konkreetsel JÄÄL, ehk siis eriti maapiirkondades, kus kinnitallatud lumi muutub jääks ning sulailmade ja vihma tulekul muutub eriti "põnevaks". Seda olukorda on siin foorumis ka kirjeldatud- ise kogesin seda eelmisel talvel, kuigi mitte siin- oled küll roolis, kuid reisija rollis- sa võid keerata rooli, pidurdada, anda gaasi või teha mida iganes, kuid mitte miski ei mõju.
Mustal jääl aga- must jää on ohtlik just siis, kui see on ootamatu. Kui sa tead ja vastavalt sellele käitud, ei juhtu midagi.

Seega, kui tegu on tavainimesega, kelle sõidud piirduvad vaid lühikeste linna-, linnalähedaste ning maanteesõitudega, ei arva ma küll, et see nael mingi jumal oleks.

Mis puutub elu võlgnemisele naastudesse või soola- vähemalt mina ei arva, et ma kummalegi seda võlgnen tegelikult, kuigi enamus mu sõite just nende puudumisel on hetkel.
See, et suverehvimehed matsu panevad- suverehvi ei saa absoluutselt võrrelda lamelliga, need on omavahel sama sarnased kui siga ja kägu.
Täpselt samamoodi on erinevad A-kategooria ja B-kategooria talverehv, olenemata tüübist. B-kategooria naast on vähemalt minu arvates tunduvalt kehvem A-kategooria lamellist, isegi kui see on mingil määral kasutatud. Samamoodi võiks olla keelatud kasutatud talverehvide toomine Lääne- Euroopast, sest siia oludesse need ikkagi ei sobi, ainuke asi, mille poolest nad sobivad, on M+S tähis, seega siis põhimõtteliselt ainult politseile.
Kokkuvõttes arvan seda, et see naast vs lamell- see arutelu on siin aktuaalne iga aasta, kui talverehvid kohustuslikuks muutuvad, kuid ei saa siiski peale suruda seda, et see, mis mina kasutan, on õige. Need argumendid, mis ma välja tõin- see ei ole minu poolt väljaöeldud dogma, vaid see on konkreetselt minu nägemus asjast, mis on aastatega tekkinud.
Ning kõige lõppu- oluline on ikkagi see, milline on tihend rooli ja istme vahel.

[iaanek]

Võib-olla ma olengi nõrgamõistuslik, sest...
ma ei kujuta ette, miks ma peaksin vabatahtlikult ja teadlikult valima jääl, eriti veel märjal jääl suurusjärgu võrra kehvema pidamisega lamellrehvid???
Olukorras, mis on talveoludest vaieldamatult kõige ohtlikum, kus teeääred on väljasõitnud autosid täis, ja uudised pasundavad midagi äärmisest libedusest ka "keset talve"???
Isegi kui sellised teeolud oleks ainult paar korda talve jooksul (minu rannikuga külgnevate ja sageli öö peale jäävate põhimarsruutide puhul paraku aga sageli), isegi siis ei tule see mulle mõttesse.

[AARE540]

Vähemalt minu meelest ei ole Eestis teeolusid, mis naastud hädavajalikeks muudavad, seda nii kliima kui ka näiteks maastiku seisukohast.
Ma ei tea, kas sa, Iaanek, joonisid need kaks sõna alla peale minu sõnavõttu- mina oma arvamust kellelegi peale ei suru, ütlesin vaid, et minule täiesti piisab lamellist, eriti arvestades minu väikest läbisõitu sõiduautoga ning kohti, kus sõidan. Tööauto on mul veidi teistsugune ning sellel enamjaolt naelu ei kasutata, see on ka põhjus, miks enamus mu sõite lamelliga on, olenemata teest.
Miks aga teeääred väljasõitnud autosid täis on- enamus on vähemalt minu arvates põhjusel, et ei arvestata muutunud teeoludega ning jätkatakse suvisel perioodil juurdunud sõidustiiliga.

Aga üldiselt- kellele ema, kellele tütar, samamoodi kellele nael, kellele lamell- see arutelu ei kao kunagi, vähemalt niikaua, kuni naast lubatud on ning igaüks teeb oma otsused ise, tuginedes kas oma kogemustele, vajadustele või millele iganes
See on samasugune arutelu, et kumb oli enne, kas muna või kana ning tulemus on ka sama- ikka pole kindel.

[taunod]

Rehvil ja rehvil ka vahe. Tutikas Kumho naast ei kõlvanud kuhugi. Ei saand vedama ,ei saand pidama aga noh sõidud said tehtud. Esimesed muljed tutikates Hankookidest olid sellised ,et hullemad kui 6mm Nokiani lamellid mu kuudi all.
Pilte pole kahjuks kuna kus mina olen on ikka stabiilselt 6 kraadi sooja ja lund vaatan pildilt

Mis hankookidega sul tegemist oli? Mul uuena i-pike-d ja olid suht head. Mitte midagi halba ei ütle 328 all olles
Võtsin nüüd Bridgestone SPIKE01, aga nädala pärast tulid soodushinnaga Hankook Winter i*Pike RS W419. Eelmine aasta neljas koht ja tundub, et see aasta esimene koht foorumis. Kurja, oleks vaid oodanud veel!

[Anti_K]

Oli ka võimalus ükspäev proovida tuttuusi Hankook I-pike'e ja endalegi üllatuseks pidamist oli mehiselt, seda muidugi värskes lumes maurates, jääpeal võib-olla jäävad nõrgaks. Igatahes vanema tagaveolise Volvo taltsutamine küljetehnikas oli nagu lapsemäng

[arnis]

eriti veel märjal jääl suurusjärgu võrra kehvema pidamisega lamellrehvid???

Järgmine kord kui sa ei osta endale kõige paremaid naelrehve POEST, siis sa vabatahtlikult
võtad endale suurusjärgu võrra halvema pidamisega rehvid.
Ja kui sa sõidad ilma külglibisemisvastase süsteemita, siis pole üldse mõtet ohutusega liialdada.

ja sõna "suurusjärk" on mingi uina muina, mille taga konkreetselt puuduvad numbrid.
Ütle otseselt: 8% halvemad kui kõige paremad naelrehvid.

[iaanek]

Midaiganes
Minu kriteerium nr1 on pidamine jääl. Nr2 on sama. Ja nr3 paraku ka. Ma tahan tervelt koju jõuda.

Ja sellepärast, nui neljaks, ostan ainult uusi naaste ja 7-8mm pealt, s.o. pärast 2 talve, müün need maha, panen pool raha juurde ja ostan jälle tutikad. Vaata Arnis, inimesed ongi erinevad.

[m2x]

Kui sa tahad tervelt koju jõuda, valid teadlikult rehvidele vastava sõidukiiruse. See ei käi nüüd isiklikult eelmise kõneleja kohta, ma pigem üldistan seda- kahjuks on tõesti Keskmise Harju Autojuhi jaoks alles veebruari keskpaik koht kus hakatakse mõtlema et "oi kurja, libedaks on läinud".
Mina isiklikult kaldun ka lamelli poole, samuti sõitnud mõlema tüübiga ja ka samas hinnaklassis, niiet võrdlusmomente natuke nagu on.. Minu sõidustiilil pole naastul lihtsalt mõtet, max kuu ajaga oleks tagasild naeltest lage niivõinii ja kui võrrelda naelteta/kõvasti kulunud naeltega naastu lamelliga, siis lamell võidab. See on puhtalt minu isiklik tähelepanek minu enda kohta, seda pigem ei üldistaks.

Naelamehed, te surute kõik oma seisukoha ühe fakti peale- jää. Tegelikult on nii. Ja tegelikult olen ma viimase 4 talvega ligi 100Kkm mööda Eestit ringi vuhanud, nii esi-kui tagaveolistega ja pole küll naelu kusagil igatsenud. Kuna tegelen metsatöödega siis ärge hakake ajama, et lasen ainult puhtaid põhimaanteid mööda,sellepärast selline arvamus
Reaalselt kiilasjääle olen sattunud kaks korda. Mõlemad korrad lamelliga. Ühe korra esi- teine kord tagavedusega. Olen elus näed. Ma ei ütle et lamell antud olukorras parem oli, paberil jääb kindlasti naelale alla. AGA MA EI SÕITNUD PABERIL! Reaalses olukorras pole vahet millega sa sõidad, kui mõistus niipalju läbi hammustab, kusmaal on ohutu sõidustiili piir. Ja lamelliga on võimalik ohutult sõita Eesti mõistes täpselt samades piirangutes kui naelaga.
Kõik räägivad lihtsalt mingitest piirolukordadest, äkkpidurdustest jääl ja ekstreemsituatsioonidest... Reaalses sõiduolukorras peaks olema juht võimeline vältima suurema jao sellistest situatsioonidest, mõeldes ette ja arvestades REAALSET OLUKORDA.

[prelude20]

Tauno- need Birgiti töö auto all . Kuna lund pole siis praegu undavad isuga. Kurdeti ,et mustri korjab lund täis ja ongi uisutamine. Kunagi kui viitsin parkla ronida siis vaatan täpse nime. VB asi ka selles ,et ultra grip 500 nii hea kogemuse jätnud. Vaiksed, igas elemendis pidamine.

Ega kõike kommentaare ei saa lõpliku tõe pähe ka võtta. Maitsed ja ootused soovid erinevad. Nagu Master nordic4 töötas audi all jumala hästi. Samuti Gislaved NF 5 kunagise td all.

Eelkõnejale:
Meenub eelmine talv kus kõrvalmajast üks tädi oma e90 üritas majaeest välja tagurdada aga õnnetuseks oli paari cm lume vall ees ja nii ta burnas ja jauras oma 15 minti seal kuna lamell lihtsalt ei vedand üle . Või samuti sissesõidetud roobastes taheti Lexusega külg maha sõita. Muus osas ka ei tea,et kus see naast nii abiks oleks kuna tuttav elab täitsa metsas ja saab oma sõidud tehtud ka kõik Masteri lamelliga.

[m2x]

No kui juba "üle ei vea", siis selle tarbeks on targad teadlased teise abivahendi leiutanud. Mõni nimetab seda labidaks...
Ja kui tõesti oli a là paar senti, siis jääb pigem sõiduvõtete taha asi kinni minu arust..

[arnis]

No kui juba "üle ei vea", siis selle tarbeks on targad teadlased teise abivahendi leiutanud. Mõni nimetab seda labidaks...
Ja kui tõesti oli a là paar senti, siis jääb pigem sõiduvõtete taha asi kinni minu arust..

Ma ütleks, et auto koos juhiga teevad kokku selle kompoti, et ei saa paarist sentimeetrist ülesse:
auto sellepärast, et üks ratas veab (v.a. korraliku varustusega masinad), juht sellepärast, et ei mõista,
kuidas edasi käituda ja isegi seda, mis nuppu tuleks vajutada ja millise pedaaliga mängida.

[Ma®tin]

...auto sellepärast, et üks ratas veab (v.a. korraliku varustusega masinad)...

.

E9x on kõigil DTC.

[arnis]

Ai ma ei märganudki kere numbrit. Mis probleem oli siis, papud olid plastmassist?
Või ei osanud nuppukesi vajutada?

[MuiduMees]

Minu põhimõte on, et pigem kulutan terve talv oma naastrehve asfaltteel niisama, kuid olen valmis selleks ÜHEKS korraks, kui mul neid tõesti vaja läheb.

[arnis]

Minu põhimõte on, et pigem kulutan terve talv oma naastrehve asfaltteel niisama, kuid olen valmis selleks ÜHEKS korraks, kui mul neid tõesti vaja läheb.

Vot sellepärast ongi vaja keelustada naelrehvid. 8a BMW roolis ja siiani pole vaja läinud

[ttsys]

DOT järgi on vaja rehvi hinnata ja just pigem üle 3 aasta elanud naastrehv, millel naastud pärast asfaldil sõtkumist kenasti sees püsinud on saast, mis enam ei tööta!
Loll jutt suhu tagasi, mis puudutab pehmet premium lamelli, sest see töötab ka jääl siis veel, kui vaesemehe naastrehv on sisuliselt seanahk knopkadega (naastu südamikud asfaldil raiumisest hävinud).
Kolmandaks ei tea lihtne ja vähese rahaga inimene suunda kust orienteruda. Lamellidele on seatud EU nõuetega vähemalt mingi legend, mille järgi orienteeruda aga naastrehvide osas kehtib absoluutne anarhia, mis on lollikesed tarbijad sisuliselt seina äärde tõmmanud. "Talupoeg" oskab hinnata ainult seda, mida silmad seletavad ja naastrehvide puhul loetakse sisuliselt ainsaks kvaliteedikriteeriumiks naastude sees püsimist, mis on haledaim lüps, mida regvitootjad ning müüjad lollikestele raha äravõtmisega korraldavad.
Naastrehvide koostematerjal sureb trendiga iga uuema mudeliga pidevalt kiiremini, mis võimaldab ajaga plastmassistuval rehvil järjest kauem aega naaste kinni hoida. Just see on märk sellest, et rehv ei tööta keskkonnas, kus on vesi ja lumi! Vuffel tootjate naastrehvid ei vasta nendele tingimustele juba allapanemise hetkel ja lollikesed ei oma sellest ka mingit infot ega arusaama. Naastrehvide tootmine ja müümine on tervele ahelale rahalehm, mis töötab just tänu sellise loogikaga (talupoja tühmile mõistusele) asja hindavatele ostjatele. Pelgalt naastu olemasolu rehvil ei oma mingit seost selle töövõimega, mida rehv peab täitma. Muide naastude arvu on seadusega pidevalt vähendatud ja see surve jätkub. Raha võib vähe olla aga peast ei ole vaja vaene olla või kott peas ringi liikuda, et kellegi lüpsik olla. Samuti levitada toorest talupojarefleksist tuletatud legende, mis on vastupidi elementaarne rehviparseldajate tünga tegemise koht.
Teadjamad just seda kasutavad, et sõidavad rehvidega 2-3 aastat, müüvad need ullikestele poole hinnaga kuni nende eest veel väliste andmete põhjal saab raha küsida ning ostavad ise uued. See kestab vähemalt niikaua, kuni EU nõuded muutuvad ja ullikestele hakkab infot näkku tulema.

Mis loll jutt see on, et peale 1000km naeltest enam kasu pole? Alles siis õige sõit hakkab, 1000km on sissesõitmise periood, lamellid aga peale 2 aastast kasutamist ei kannata jääl enam mingisugust kriitikat.

[m2x]

+1

[arnis]

+1

[oo7]

Minu põhimõte on, et pigem kulutan terve talv oma naastrehve asfaltteel niisama, kuid olen valmis selleks ÜHEKS korraks, kui mul neid tõesti vaja läheb.

Sinusuguste vendade pärast tulekski naastrehvid ära keelata. Inimeste laiskuse ja saamatuse tõttu. Inimesed uhavad kuni mai kuuni täiesti tuimalt nendega ringi. Sõidad Tallinnas ummikus kevadel aknad lahti (sest on juba nii soe), siis ikka mõni vend klõbistab kõrval

Käind kantoss riista otsas ka ringi igapäev, et äkki joppab ?

[Maario80]

Ei lõhu see nael neid teid nii palju midagi. Samas vaadates eesti teid siis polegi seal midagi lõhkuda. Üks jubedam kui teine. Mina alustaks korralike teede ehitamisest ja siis vaataks muud aspektid üle. Eesti teede kvaliteet on tänu kehvale materjalile allpool igasugust arvestust. Oleks aluspind korralikult tehtud ei vajuks need teed lohku ja auke oleks ka poole vähem. Kuidas saab naelte kasutamist kondoomiga võrrelda? Ma kasutan ka naelu. Vaadates praegust ilma siis ei olekski vaja naelu. Samas tuleb üks nädal jubedat ilma siis kõik jokutavad ees ja ei saa pidama kuna juustud all. Tallinn on hoopis teine teema võrreldes ülejäänud eestiga. Seal ma kasutaks ise ka lamelle. Kuna sõidan maateid palju siis pole lamellidega midagi teha. Väga palju metsavahesi kus must jää. Korra kehv kogemus olnud lamelliga jääl ja enam ei taha. Nael on hoopis teine. Räägite kui super pidamine lumel ja lörtsil. Nael peab ka nendest tingiustes aga lamell ei pea jääl. Lamelliga jääd 5m hiljem pidama. See on ju suur vahe kui natuke mõelda. Kraavi poole libisedes kas jääd enne seisam või 5m pärast ehk kraavi põhjas on ikka suur vahe küll

[AARE540]

Öelge, mis tahate, kuid minu meelest loodetakse liiga palju rehvile- arvatakse, et kui on nael all, ei lähe kuhugi. Sama kehtib ka igasugu elektrooniliste abimeeste kohta, kuid sealjuures unustatakse ära, et ei sõida ei rehv ega abimees, vaid ikka juht.
Lisaks sellele, et kui juht saab naelaga selle piiri kätte, kus on olukord kriitiline, on sealt väljuda suht võimatu- lamelli eeliseks on see, et see piir tuleb kätte varem ning ei ole nii ootamatu.
Siin ütleks näiteks naelameestele seda, et kuival asfaldil on naela pidurdusteekond pikem kui lamellil- proovitud.
Ning see, et lamell ainult Tallinnas kõlbab- ka jamajutt tegelt, see muidugi eeldusel, et tegu on ikka normaalse lamelliga, mitte 10 aastat vana plastrehviga.
Samamoodi pean vähemalt poolenisti jamaks jutuks seda, et nael teed lõhub- ütleme otse välja, et teede lagunemiseks peamiseks põhjuseks on s*tt teedeehituse kvaliteet.
Võibolla läks ka liiga palju lamelli kiitmiseks- pean tunnistama, et ma pole aastaid enam naelaga sõitnud ning ei näe- olenemata ilmaoludest ja teedest- mitte mingit pointi naastule.
Enda eelistuste kohta ültlesin varem nii, et valisin sel aastal naastu just puhtalt juhuste kokkulangemise tõttu- võtsin seda nii, et jooksu hind on selline ning ega naelu välja sikutama ometi ei hakka.
Küll aga ei usu ma, et ma nüüd nö. usku muudaks- kui on nael, siis nael, kui mitte, siis tühi temaga.

Minu jaoks jääb siiski veidi arusaamatuks, miks üritatakse siin musta valgeks ja vastupidi teha- las inimesed sõidavad nende rehvidega, millega ise tahavad ja mida õigeks peavad (siinkohal küll seadust järgides)- peaasi, et end ja teisi ohtlikku olukorda ei sea. Mul isiklikult on küll sügavalt savi, mis teistel all on ning põhimõtteliselt on ka enda jaoks oluline hea TALVEREHV- kas siis naastudega või ilma, on teisejärguline

Üldiselt on asi nii, et kes on sõitnud pikemat aega lamelliga ning selle juurde jäänud, see jääb sellega ka edasi sõitma, sama kehtib ka naelameeste kohta.

[ttsys]

Talverehv + naast = topelt-kondoom. Tõmbad 2 kihti peale ja viid rasestumise riski madalaks ning ühtlasi ei hakka see protsess, vähemalt ühele osapoolele, siis ka mingit mõnu pakkuma.

Kuidas saab naelte kasutamist kondoomiga võrrelda?

[TiitR]

Oli ka võimalus ükspäev proovida tuttuusi Hankook I-pike'e ja endalegi üllatuseks pidamist oli mehiselt, seda muidugi värskes lumes maurates, jääpeal võib-olla jäävad nõrgaks. Igatahes vanema tagaveolise Volvo taltsutamine küljetehnikas oli nagu lapsemäng

Minu Jeep´il all Hankook IPike SW11 ja peab ütlema, et müra on kergelt häiriv (rehvimõõt 265/50 R20), kuid pidamine tip-top. Mitte unustada, et tegu pole tippklassi rehviga, vaid premium klassiga ikkagi . Minu Hankook`id on naelutatud Euroopas või lausa tootja juures, kuna naelapea on torxi meenutav, kuid viie nurkne, samas töökaaslane tellis oma 2014 Jeep´ile täpselt samad Hankook´id, kuid naelutatud on need Lätis ja täitsa tavalise naelaga on.

[oo7]

Ei lõhu see nael neid teid nii palju midagi. S

Kust sa tead, et ei lõhu ? Lööb välja jälle talupoja mõistus et sõitsin ja vaatasin et ei tulnudki tee sisse auku ?

Autosid on väga palju.

TTÜ Teedeinstituut on asja kunagi (10a) tagasi ka uurinud. Tsitaat sealt:

"13. Praeguse naastrehvidega sõidukite arvu puhul on aastane remondivajadus 178,9 miljonit krooni s.h. linnades 89 miljonit (tabel 2.10) ehk kokku ligikaudu 195,3 km. Naastrehvide osa suurenemisest saadav täiendav liikluskulude ja õnnetuste sääst kulutatakse peaaegu kogu ulatuses teede remondiks"

"12. Üleminek 45 päeva võrra lühemale naastrehvide lubatud kasutamise perioodile võimaldaks vähendada remondi mahtu umbes 52,5 km aastas ja hoida kokku teeremondi raha ligikaudu 35,6 miljonit krooni (tabelite 2.10 ja 2.12 võrdlus) ning suurendaks säästu ja kulude vahet umbes 79,1 miljoni krooni võrra (tabel 2.26)"

Keda huvitab:

http://www.mnt.ee/failid/Naast05.doc" onclick="window.open(this.href);return false;

[ttsys]

Jah premium tooteliinilt, eluiga 2 aastat, mõõdetud. Hind ca 150-180€ võrreldes sama hästi toimivate ultra-premium softlamellidega, mille hind ca 300-400€. Täiesti loogiline, et ostja vaatab hinda ja istub kaua "potil" enne, kui rahast mõtlemise tundest vabaneb. Mida odavam auto - seda säästlikumalt käitub selle omanik. Seda kõike teab aga ka rehviparistaja ning seal, kus on nõudlus, tekib ka pakkumine (konkurents). Selleks, et sama nimega ja esmaste andmetega asja veelgi odavamalt müüa tehakse vastavad optimeeringud. Elementaarne. Hea vähemalt, et laps-tööjõudu ei kasutatud ja lätlased on tööd saanud.

Minu Jeep´il all Hankook IPike SW11 ja peab ütlema, et müra on kergelt häiriv (rehvimõõt 265/50 R20), kuid pidamine tip-top. Mitte unustada, et tegu pole tippklassi rehviga, vaid premium klassiga ikkagi . Minu Hankook`id on naelutatud Euroopas või lausa tootja juures, kuna naelapea on torxi meenutav, kuid viie nurkne, samas töökaaslane tellis oma 2014 Jeep´ile täpselt samad Hankook´id, kuid naelutatud on need Lätis ja täitsa tavalise naelaga on.