Elektriautorubriik

[Henri.]

Endiselt on väga veider see ilma iluvõreta nokk minu silmale:
http://www.carscoops.com/2017/05/white- ... affic.html" onclick="window.open(this.href);return false;

[j.j.]

Ah, eks lõplikule versioonile tuleb mingi S või X võre sarnane lahendus. Tesla müügiedu üheks oluliseks sambaks on ikkagi disain ja mingeid ekstravagantsusi nad endale lubada ei saa.

[ttsys]

Pseudokas ju. Tahad kit-i - ei ole probleem.

[arnis]

Endiselt on väga veider see ilma iluvõreta nokk minu silmale:
http://www.carscoops.com/2017/05/white- ... affic.html" onclick="window.open(this.href);return false;

Suuresti, need asjad ei ole iluvõred, vaid õhu sissevõtu avad. Nagu neerud BMW-del.
Model S algselt omas seda musta lätakat ainult sellepärast, et auto näeks "tavaline" välja.
Nüüd puudub vajadus, rahvas on ära harjunud - suures osas. Sellepärast ongi "imelik".
BMW i3 ja i8 ja paljud muud nagu e-golf imiteerivad "võresid", nagu ka vana prefacelift Model S.

Antud disain on praktiliselt lõplik, mängitakse veel esistange kumerusega.



Õhusissevõtt on ikkagi olemas, tarvilik kliimale ja niimuidu veosüsteemi jahutamiseks.

Üleüldiselt Model 3 on lihtne ja ilus. Pudipadi on TÕSISELT vähe, nii sees kui väljas.
Niimoodi saab Tesla auto valmistamises lubatud hinna kätte.

Pikem analüüs koos korraliku videomaterjaliga.
http://www.motortrend.com/news/tesla-mo ... -analysis/" onclick="window.open(this.href);return false;

[ttsys]

"Edasi liigub? Liigub! Elekter on? On. Tesla märk on? On. Siis ära halise. Sul on Tesla."
https://www.accelerista.com/arvamus/tes ... oomisrisk/

[AARE540]

Paar nädalat tagasi juhtusin pikemalt silmitsema Model X-i ning juba selle esiosa tundus miniatuurse iluvõre tõttu (olgu ta lihtsalt õhuvõtuava või mitte, kuid autodel on iluvõre suurelt jaolt ka disainielemendina olnud)üsna kummaline- mitte kole, aga harjumatu. Samas küljelt ja tagan on väga kena. Model 3 meenutab aga säga Midagi võiks seal lagedal esiosal ikkagi olla

[ttsys]

Oletan, et Euroopas lajatub sinna reg number kuna jahutusriba on all ja seda ei kaeta.

[arnis]

Just. Regmärk on üks asi, mis muudab visuaalselt asja, märgatavalt.
Keegi viitsib võiks mõne standardse Eesti regmärgi Model 3 ninale
fotoshoppida. Tahaks näha, kuidas näeb
Täpset asetust me veel ei tea. Jap-style vast mitte
Vast midagi sellist:

[j.j.]

[Muhv]

Üks värske ohutuse raport. Kommenteerida võin vaid niipalju, et minul i3 laupkokkupõrkel käitumisele midagi ette heita ei ole.

http://interestingengineering.com/video ... ign=buffer" onclick="window.open(this.href);return false;

[Muhv]

http://www.motorauthority.com/news/1029 ... e=facebook" onclick="window.open(this.href);return false;

530e lisavarustus - juhtmevaba laadija

[j.j.]

Kui sarnane lahendus kunagi standardiseeritud saab, siis hüvasti pistikud.

[arnis]

Pistikhübriidi omanik pigem mõtleb mugavusele kui säästlikkusele.
Elektriautoomanikele seda radiaatorit on veidi raskem pähe määrida
Vastasel juhul i3 tuleks selle valikuga märksa varem. Ja Tesla. Ja Ioniq.

[ttsys]

See müüb ise ja pole seal midagi pähe määrida.
https://www.pluglesspower.com/gen2-tech-specs/" onclick="window.open(this.href);return false;

[arnis]

See on mingi lamp tootja, kes muid spetsifikatsioone ei anna kui laius kõrgus sügavus

Nagu ütlesin, kõik varjavad oma kasutegurit. Kaua see asi ei kesta elektriautoomanikel,
eriti nendega, kes sõidavad ka korralikult
Vahe on umbes selline, et lähed ostad tänasest päevast alates 95 asemel 98-t. Kõik.
Selliseid vabatahtlikke on meil jalaga segada, või mis

[ttsys]

Töga ja toksi palju tahad - kliendid, kes kasutavad on suures pildis rahul.
https://www.pluglesspower.com/learn/plu ... r-reviews/" onclick="window.open(this.href);return false;

"Idaho National Laboratory (INL) testing in 2013[5] found the system had a power delivery efficiency between 84%-90%, compared to 95%-99% for corded charging systems, depending on the alignment of the Adapter and Pad, the separation gap, and the rate of power transfer in use (kW)."
https://en.wikipedia.org/wiki/Plugless_Power" onclick="window.open(this.href);return false;

Selle tehnoloogia kõiki omadusi ei osata/suudeta täna realiseerida aga areng liigub jõudsalt. Juhtmevaba info- ja energiavahetus on täna ja tulevikus - elementaarne. Elektriautode juhtmevaba laadimise eesmärgil ei ole teada olevad tehnoloogiad kõikides sagedusalades veel ammendatud, rääkimata siis veel ainuüksi materjaliteaduse panusest.
https://en.wikipedia.org/wiki/Inductive_charging" onclick="window.open(this.href);return false;
https://en.wikipedia.org/wiki/Wireless_power_transfer" onclick="window.open(this.href);return false;

[toomik]

...
"Idaho National Laboratory (INL) testing in 2013[5] found the system had a power delivery efficiency between 84%-90%, compared to 95%-99% for corded charging systems, depending on the alignment of the Adapter and Pad, the separation gap, and the rate of power transfer in use (kW)."
...

Statoil reklaamib, et nende Miles Jungle Juice-iga on effektiivsuse kasv kuni 5%, ning siin on rahvas nõus 10-11% tuulde kirjutama ainult selle pärast, et nad ei viitsi pistikut seina panna?
Lisaks nagu Statoili puhul on boldis kuni, peaks selles INL-i jutus olema boldis ... depending on the alignment of the Adapter and Pad ...

Mugavus maksab, see on selge, kuid mitte kuidagi ja mitte kunagi ei saa selle tehnoloogia juures olema argumendiks säästlikkus või efektiivsus, sest see saab juhtmel alati parem olema.

[ttsys]

Loomulikult ollakse nõus ära andma ja rohkemgi veel kui 11% ! Kõik on kinni selles, millise tehnoloogiaga võrrelda. Millise baasinvesteeringu juurest liikuma asutakse jne.

Kui telefoniliinid läksid vaselt optikale siis see ei tekitanud juhtmega andmeedastusele mitte "juuri alla" vaid vastupidi fix line on tänases mõttes OUT. Igasugune juhtme otsas rippumine on kogu elektriauto tehnoloogiate arengule üks suurim takistus, mis piirab otseses mõttes sõiduulatust. Laadida peab saama kõikjal, mobiilselt ja selles suunas karbist-välja mõtlejate arendus ka töötab.
Rootsis oli 90-ndate alguses suur poleemika suurfirmade kontorite noor-generatsiooni teenistujate üle, kes kontorites kasutasid töö ajal 90% ulatuses mobiiltelefone selle asemel, et optikaliin laua peal rakendada, mille kulu oli 80% madalam kui mobiiltelefonilt võetud keskmine kõneminut. Täna on see sisuliselt elementaarne aksepteering ja info-energia liigub juhtmevabalt. Mastaabi efekt on ka selles küsimuses. Juhtmejupi ja vase otsas vaevlev põlvkond sureb maha ja korras.

PS: Elektriautole ei ole vaja lahmakat, rasket, ressursimahukat (mateeria kg, inim-, + finantskapital €) akut vaid mobiilset energialahendust. Kui see on olemas siis on tänases mõttes ka kõik C, CE jne sõidukid elektrisõidukid.

[toomik]

Selle vastu ma arvan ei vaidle siin keegi, et mugavuse nimel on osad nõus 10% ja kohati kindlasti isegi rohkem, tuulde kirjutama. Asi on selles, et ei ole vaja reklaamida, kuidas roosa triiksärgiga vennad ostavad omale rohelise ja maailma päästva auto, ning ainult sellepärast, et nad ei viitsi ise pistikut seina panna, uhavad mehed 10+% rohkem kivisütt katlasse, et seda elektrit toota.
See on ainuke asi, mis mulle juhtmevaba laadimise juures vastu karva käib, ning ma kahtlustan, et ma ei ole ainuke.

[arnis]

No vot on inimene veendunud, tee mis tahad
Muideks, Jungle Juice effektiivsust on üks herr ära mõõtnud, täpselt 0,0% pikem sõiduulatus.
Ja energia jäävuse seadus ütleb ka seda. Ja kõik muud füüsika reeglid ka.
Bensiinist energiatihedab vedelik on vast ainult diisel, kõik muu on kas gaas, tahke või muud
moodi paaki mitte mahtuv. Seega kõik mahlasegud teevad asja hullemaks.
Ja põlemist effektiivsemaks ka teha ei saa, vastasel juhul tuleks meil vähem CO2te välja kui
me C-d ja O-d oleme sisse pannud

Ma annan sulle tasuta õlle, kui sa suudad siia panna 1-2 tärni ülevaate sellest tootest, mis
kestaks paar nädalat. Mina proovisin, mingi päevakese kestis
http://www.topshop.ee/kodu-ja-elustiil/soojapuhur#" onclick="window.open(this.href);return false;

Edu siis sulle nende Mike, John ja Peter ülevaadete uurimisega. Nad on kõik naised ka muideks.
Kui tõestad vastupidist, saad veel ühe õlle. Mina tšekkisin internetilehekülgede ajamasinat.
Arva ära, mis kuupäeval need ülevaated kõik sinna tekkisid Tögan ja toksin

found the system had a power delivery efficiency between 84%-90%, compared to 95%-99% for corded charging systems,

Tahad öelda, et Tesla pistiku ja pesa vahelt eraldub parimal juhul 1,2kW sooja?
Sest see on täpselt see kogus sooja, mis eralduks 99% effektiivsusel kui Tesla laeb kiirlaadijas.
Väidetavalt, sõltumatu instituut pani KONKREETSELT paika, et juhtmega lahendused mahuvad 95-99% vahele. Seega 99% on parim olukord. Täispaukp*d* peab ikka olema, et sellist numbrit välja arvutada
EDIT: lugesin wiki lähteallikaid, 99% on lihtsalt välja mõeldud number kellegi suvalise poolt.

Kas on palju küsitud, et sa oleksid lahjaltki kriitiline tekstide suhtes?

Kumma auto ostaks John Smith:
Tesla Model S, 100D, valge nahksisu musta niidiga, küttekulu aastas 600€
Tesla Model S, 100D, valge nahksisu sinise niidiga, küttekulu aastas 700€

Ühte laetakse auto alt induktsioonväljaga, teist laetakse auto alt robotiseeritud pistikuga.
Ühte peab sihtima 8cm raadiusesse, teist 30cm raadiusesse.

[ttsys]

1 kidur ja karbis põlvkond oma haige inseneeria DNA-ga peab eest ära kaduma, et uuenduste jõusuunad paika saada.

Eesti ei kasuta optimaalselt energiaressursse mõlemast otsast - nii tootmise kui ka tarbimise poolelt. Öötarbimine suvekuudel on näide otse näkku.
See, et öösel tarbija poolt kasvõi 20% õhku lendab on ka primitiivina ikkagi kasulikum, kui toodetud elekter hõiveta jätta. Mida ühtlasem tarbimine seda efektiivsemalt rakendub mastaabi efekt.

2018 on MB oma juhmevaba süsteemiga üleval ja BMW lubab vähemalt sama. Tesla teeb oma ja võib kindel olla, et "Tesla" nime vääriliselt tuleb neilt midagi vingemat.

[arnis]

Tesla ei tee oma juhtmevaba laadijat. See ei tööta kiirlaadimisjaamades.
See lahendus, mis nad seal teevad, see kolib arvatavasti koju.

[iffiff]

see induktiivlaadimise jutt on jabur. mobiiltelefonidel on seda vähese eduga kasutatud aastaid juba. ei ole see eriti vedu võtnud.
ja miks peaks kah? mobla peab ikka olema ühe ja kindla koha peal, et seda saaks induktiivselt laadida. induktiivlaadija ise on suurem ja kallim kui tavaline juhtmega laadija. mobiiltelefoni sisseehitatud magnetväljapüüdur kaalub, võtab ruumi, on kallis ja tehnoloogiliselt keerukas. tarbija jaoks on need olulised puudused.

sõidukite koha pealt on need probleemid ju täpselt samad. aeglasem laadimine, vajalik täpne positsioneerimine, kallim soetushind, kallim kasutushind(võimsuskadu).
plusside alla läheb vaid see, et jääb ära üks käeliigutus. kogu lugu.
mõte, et induktiivlaadimine läheb maanteede sisse peitu ja autosid laetakse sõidu ajal, tundub ulmeliselt kallis.

[j.j.]

sõidukite koha pealt on need probleemid ju täpselt samad. aeglasem laadimine, vajalik täpne positsioneerimine, kallim soetushind, kallim kasutushind(võimsuskadu).
plusside alla läheb vaid see, et jääb ära üks käeliigutus. kogu lugu.
mõte, et induktiivlaadimine läheb maanteede sisse peitu ja autosid laetakse sõidu ajal, tundub ulmeliselt kallis.

20 aastat tagasi oli mobiiltelefon ka lihtsalt üks suur, kallis ja kasutu vigur. Progressi pidurdamine on asjatu energiakulu, seltsimehed.

[ttsys]

Täpselt. No ise näete. Tuligi postitus ära, mis puhtast südamest näitab valgust peatunud tehnoloogia tühjusesse ehk suremisele loodud generatsiooniteadmistele. Täiega inimese südamest pandud mõtted ja ei ole mingi huumor.
Jätkame ka huumorivabalt. Kui täna pargib auto ennast iseseisvalt siis, mis laadimise täpsest positsiooneerimisest käib jutt induktsioonkontakti puhul, mille tolerantsid on kontaktpunktiga võrreldes sisuliselt vabad? See mainitud gen2 ei vaja juba mingit erilist täpsust, mida juht ei suuda parklajoonte vahele parkides tabada, rääkimata autopiloodist, kus anduri ülitäpne tabamismaatriks! Autopesulasse suudab inimene sõiduki sisse liigutada ja vastava fooritule juures suudab sõiduki peatada aga auto märguande peale, et laadimispunkt on tabatud ei oska seisma jääda?
Kõik algabki kodust-kontorist aga, kui poodide, ostukeskuste, teatrite, kinode jnejne parklakohad on varustatud statsionaarsete laadimispunktidega siis puudub ka vajadus paljudel mingiks jõuliseks laadimiseks - eriti linnainimestel. See tähendab, et induktiivlaadimissageduse reziimi saab arendada sellise, mis tehnoloogiliselt loob absoluutselt uut moodi laadimise-tühjenemise tsükli. Pigem jabur on see, et finantsmasinad (pangad) olid viimased 3 kümnendit investeerinud otse väljendades haigetesse mootoritehnoloogiatesse, millel oli juba 20 aastat sein ees ja on tänaseks ühel või teisel viisil juba surnud. Sõidu ajal laadimine ongi ulme, kui 30 aastat on inseneride DNA sohu maetud.

[arnis]

Sa ei ole suutnud ikka veel öelda, miks induktiivplaadi asemel kontaktplaati ei võiks kasutada?
Sinu ainukene kaitse oli vist "sõidu ajal ei saa kasutada". Vot siis kui hakkame sõidu ajal laadima,
siis räägime. Praegu ütle, miks ei või pargitud auto sõita kontaktplaadi peale.

Nii induktsioon kui kontaktplaat võivad olla samat värvi ja täpselt samasuguste mõõtmetega ja
visuaalselt eristamatud. Ehk siis ma panen ühe nimeks A ja teise nimeks B. Mis sa siis teed, kui
sa neid omavahel ära ei erista. Miks mitte kontaktplaat?

[ttsys]

Töökindlus. Kontaktplaadil on liikuvad osad ja see killib töökindluse siin põhja pool, kus vesi ja jää.
Lisaks Induct 360 kraadi võimekus, mida kontaktplaadi puhul on ülikeeruline konstrueerida ehk liikuvate osade määr läheb veel eriti suureks ning risk töökindlusele meeletu %.

[arnis]

360 kraadi on nüüd küll mingi lamp asi. Veekeedukann alusel on ka 360 kraadi, väga hästi töötab
ja Maximas maksab 9,90€, võimekusega 3kW.
"Ülikeeruline" on räigelt üle pingutatud.

Eesti ei ole alus sellele, et Silicon Valley's induktsioonpliite autodele arendatakse. Loogikaviga.

[ttsys]

Lambi asi muidugi kui laboris elad. Mitu veelkeetjat sa tänaval aastaringselt oled kasutanud.

Milles küssa. Tee valmis kaitstud kontaktide ja ilma liikuvate osadeta ja siis räägime edasi.

[arnis]

Mille jaoks kaitsta kontaktne? Mille eest üldse kaitsta?