Ok challenge accepted.
Liitium ei ole jah kõige haruldasem materjal siin ilma peal, kuid kas akud koosnevad ainult liitiumist? Liitiumioonakus on liitiumit umbes 5%. Lisaks on seal veel väärtuslikke aineid nagi koobalt, nikkel jne.
Jah 100% akudes olevast liitiumist on võimalik taaskasutada, kuid osasid muid materjale ei ole. Praegu aga teevad seda ainult need, kellele rohelised on konkreetselt lipsu peale astunud, sest odavam on tooraineid maast välja kaevata, kui neid akudest taaskasutada.
Teine asi seoses sellega on veel tõsiasi, et väga suur osa maailma liitiumi varudest on lõuna ameerikas. See tähendaks sisuliselt seda, et me võtame piitsad lähisidas mäkhmepeadelt ära ja anname lõuna ameerikale.
Vesinik selle vastu oleks aga täiesti puhas. Võtad energiat (vahet ei ole, kas rohelist, või fossiilset või tuuma) ja vett, ning saad hapniku ja vesiniku. Kasutad vesiniku, on tulemuseks taas vesi.
See töötaks sarnaselt akudega. Kasutad energiat et eraldada veest vesinik, ning vesiniku ja hapniku veeks saamisel saad selle sama sisse pandud energia tagasi.
Kui see tehnoloogia kõrvale jätta, mis vesinikku toodab ja "põletab" siis on tegemist 100% taaskasutatava energiaga. Lisaks on vett
peaaegu kogu maailmas võtta.
Akud väsivad, see on fakt. "Akud kestavad terve auto eluaja" viitab siis sellele, et kui akukomplekti eluiga on 5-8-10 aastat, siis tark lähenemine oleks 5 aasta pärast uus auto koos uue akukomplektiga soetada? Mulle vähemalt ei tundu see mõistlik lähenemine, kui rohelisust silmas pidada. Loogiline oleks, et seda akukomplekti vahetatakse 2-3-4 korda auto eluaja jooksul.
Renault, kes pakub oma elektri Megane-ile akude rentimisprogrammi teeb järelikult midagi valesti.
Kõige rumalam asja juures on see, et (ma nüüd ei ole Tesla suhtumisega sel teemal kursis) elektriautode tootjad peavad akusid auto jaoks kulunuks siis, kui need on umbes 80% originaal mahutavuse juures.
Sealt edasi väidetavalt on võimalik neid muudel otstarvetel ümber töödelda, kuid kas keegi seda teeb? Ma ei tea.
See näitab kui natukene on akude mahtuvus üle kasutatavuse valuläve. Tesla puhul see ilmselt nii hull ei ole, sest vähemalt S-i akukomplekt on 3-10 korda suurem, kui teistel elektriautodel.
Tesla S-i aku on parem, kui Rodsteri oma. Tehnoloogia selle taga on ikkagi sama. Lihtsalt S-i akukomplekt on, ma julgeks pakkuda, et isegi kordades suurem, kui Rodsteri oma. Sisuliselt võtame selle, mis töötab ja paneme seda rohkem, siis saab parem.
See teeb aga auto raskeks (ega Rodstergi kerge asi ei olnud). Selleks aga ei pea kuigi sügav arusaam füüsikast olema, et auto puhul raskus on halb.
Jah on olemas paremaid tehnoloogiaid akude tootmiseks, mis baseeruvad haruldasematel materjalidel, kui liitium, kuid hetkel minuteada ei ole ükski neist laiatarbes. Lisaks seesamune tooraine jutt.
Kuidas saab vesinikku võrrelda nagu bensiini, või diislit? Seda ju ei toodeta fossiilsetest maavaradest. Olgu ma olen sellega nõus, et energia, mida vesiniku tootmiseks kasutatakse võib tulla potensiaalselt fossiilseid kütuseid põletavast elektrijaamast, kuid samamoodi võib see tulla ka akude tootmiseks, akude taaskasutamiseks ja akude laadimiseks sealt.
Ainuke nurk, kust vesiniku autot saaks bensiini, või diisliga võrrelda on see, et seda peaks ilmselt kuskilt tanklast oma paaki tankima. See aga on omakorda suur pluss vesiniku puhul, sest sa tangid seda 3 minutit, mitte 30 minutit, nagu hetkel Tesla puhul selle überlaadijaga.
Veest vesiniku tootmine on ju kõige lihtsamal kujul 7 klassi füüsikatunni katse. Patarei, 2 ferriidi pulka, natuke juhet, vett ja klaasanum.
Vesinikul on veel üks asi, mida siin mainitud ei ole. Tegemist on gaasiga, mis põleb. Tavaliselt on esimene asi, mida selle vastased ütlevad, et sa sõidad siis pommiga ringi.
Tegelikult on vesinik aga õhust palju kergem lendlev gaas, mis hajub atmosfääris väga kiiresti. Kui süsteem konstrueerida vastavalt, siis ei ole vesinik ohtlikum, kui bensiin. Sisuliselt on see ainult üks tehnilistest väljakutsetest, kuid mitte midagi ületamatut, samamoodi nagu äkki 10 aastat tagasi oli piisava hulga akude kaasas vedamine, et elektriautod liigelda saaks.
Seda sama pommi juttu muideks räägiti bensiini jõul liikuvate autode kohta ennemuistsel ajal, kui elektriautode kõrvale tulid esimesed bensiini autod.
Mida ma selle pika jutuga öelda tahan on see, et ma ei vaidle sulle ja Elon Musk-ile vastu. Akusid kasutav elektriauto on rohelisuse mõttes samm edasi, kuid see ei ole kindlasti ideaalne tehnoloogia. See on tehnoloogia, mida mingil põhjusel on otsustatud praegusel hetkel kasutada.
Aku on ja jääb, vähemalt senikaua, kuni selle energiatihedus ei ole mõistlikule tasemele viidud, pommiks elektriauto jala küljes.
Vesinikku on selle ala spetsialistid kasutanud juba aastakümneid oma elamute kütmiseks ja ka oma masinate liigutamiseks. Lihtsalt seda ei ole, kindasti ka tehnoloogilistel kaalutlustel, laiatarbeni arendatud. Kas see on vandenõu? Ei usu, pigem on tegemist prioriteetidega. On olemas infrastruktuur tanklate näol bensiini ja diisli jaoks ning tehnoloogia mõistlikes piirides ökonoomsete ja odavalt toodetavate sõidukite tegemiseks. Milleks seda muuta?
Akudega elektriauto viimase aja läbilöögi üks eelis ilmselt ongi see, et otseselt ei ole vaja mingisugust uut infrasüsteemi. Kodus laed, kui väga vaja on, siis vanaema juures saad ka pistikusse panna jne.
-ja vabandan ette ... sain nüüd selle omal süsteemist välja

-