Eesti BMW Klubi

Kas keegi teab Stalker tüüpi kiirusemõõtja tööpõhimõtet?
Kas sellega tehakse ka foto kiirust mõõdetavast autost?
Ning kui tihti ja mis olukordades võib see aparaat eksida?

fotot ei tee.
Stalker eksib u +/-4 kmh (arvestatakse alati 7kmh juhi kasuks)

PS! Politseinik ei eksi kunagi

mnjahh..ilmselt sõltub viga tstalkeri tyybist
mul viimati mõõdeti Stalker Dual'iga ja sel on eksimis index +-3km/h
ja pilti vist ei tee ykski..kui just kaamerat autol pole

PS: autoks oli see hall hundai

linnas eksimus +- 3 km/h maanteel +- 7km/h

Minul tehti maanteel +/- 3km
Sama hall Hunday

no jah mulle tehti küll järvevana teel ..see ilmselt kvalifitseerub linna alla.
ja ilmselt kas on seadmed arenend ja täpsemaks läind või tehti sulle lihtsalt ära..!?

Et siis linnas kulgevad meil kõik 53ga?

mul spido näitas 120km/h,radar fikseeris 110km/h,sealt tehti +/- 7km/h mahaarvestus ja saingi 50km/h alas 53km/h ületamise eest vitsad kätte ilma pildita,9000kr muide!
häbi siinkohal mulle !

Stalkeri tööpõhimõte:
Lihtsalt seletatuna toimib see nii, et radarkiirusemõõturi kiiratud elektromagnetlaine peegeldumisel liikuvalt objektil muutub laine võnkesagedus võrdeliselt objekti kiirusega. Kiirus mõõdik võrdleb väljasaadetud ja peegeldunud laineid omavahel ning arvutabki nende erinevuse põhjal “peegli” kiiruse. Nii on see juhul, kui kiirusemõõtur ise seisab paigal. Liikuvas režiimis on tulemuseks mõõturi ja objekti omavaheline kiiruste erinevus. Mõõdetava sõiduki tegeliku kiiruse määramiseks peab võtma arvesse ka politseiauto kiiruse. Sedagi saab mõõta radari abil. Nimelt on tee ääres seisva puu või maja kiirus auto suhtes sama, mis auto kiirus maapinna suhtes. Nii mõõdabki radar liikuvas režiimis vaheldumisi erinevat kiirust- huvipakkuva sõiduki ja politseiauto kiiruste vahet ning teeäärsete põõsaste ( kivide, puude , majade) kiirust. Neid omavahel liites ( või lahutades) arvutabki seade jälgitava auto tegeliku kiiruse. Radarkiirusmõõturite omapäraks on lainete lai levipiirkond. See tähendab, et vähegi tihedama liikluse korral võib mõõtepiirkonda jääda mitmeid autosid. Mitme tagasipeegeldunud signaali mõõtmisel kuvatakse seadme displeil tavaliselt kiirema auto kiirus. Oma osa mängib ka peegelduse tugevus- kiireima asemel võib seade teatud tingimustel näidata ka suurima auto kiirust. Radarit kasutava politseiniku osaks jääb visuaalselt määrata, millise auto kiirust siis tegelikult mõõdeti. Kohati võib see osutuda üsnagi raskeks, arvestades, et radar võib mõõta auto kiiruse soodsatel tingimustel rohkem kui kahe km kauguselt. Mõõdetavaobjekti subjektiivses kindlaksmääramises peitubki radarseadme suurim puudus, mille tõttu ka palju trahve protestitakse.

Stalkeritest kasutatakse Eestis kolme erinevat modifikatsiooni. Stalker STA on mõeldud mõõtmiseks ainult statsionaarses režiimis. Stalker ATR võimaldab lisaks mõõta ka liikuvast autost. Need kaks radarit on välimuselt identsed, ainsaks erinevuseks märgistus küljeliistul. Eesti liikluspolitseil on ka neli uuemat Stalker Dualit, mis erinevalt eelmisest kahest kaasaskantavast variandist on installeeritud püsivalt (eravärvides) politseiautodesse. Stalker Duali eripäraks on kaks antenni, mis võimaldavad mõõta nii taga-, kui eessõitjate kiirusi.
Mõnikord pole kiirust ületanud autojuht kiirusemõõturi näiduga nõus. Kui tegu pole lihtsalt põhimõttelise vaidlemissooviga karistuse kergendamise eesmärgil, siis taskuks teha selgeks mõned asjaolud, mis võiksid erimeelsuse põhjuseks olla. Auto spidomeeter on oluliselt ebatäpsem mõõtevahend, kui politsei kiirusemõõturid. Vastab küll tõele, et enamiku ( mitte kõigi) uute autode spidomeetrid näitavad tegelikust paar kilomeetrit tunnis suuremat kiirust, kuid aja jooksul võib see suhe muutuda ka vastupidiseks. Näiteks võivad auto kummide kulumine ja rõhk mõjutada spidomeetri näitu paari protsendi ulatuses, teise mõõduga kummid, või veljed veelgi rohkem, näiteks kümmekond protsenti.

Järgmiseks räägiks kiirusemõõturi ebatäpsuse üle. Stalker’i kasutusjuhend annab mõõtemääramatuse ebatäpsuse piirväärtuseks +/-1 km/h, statsionaarses ja liikuvas režiimis +/- 2 km/ h. Mõõteolukorras määramatuse piirväärtusi +/- 5 km/ kiirusel alla 100 km/h ja +/-7 km/h kiirusel üle 100 km/h. Need piirid on arvutatud kõige halvemaid võimalikke mõõtmistingimusi arvesse võttes ja lahutatakse kiirusemõõturi näidust. Eeldades, et kiirusemõõtur on regulaarselt kontrollitud (taadeldud) ja et seda kasutatakse õigesti, peaks mõõdetud kiirus 99,7% tõenäosusega jääma mõõtemääramatuse piiridesse ka halvimate tingimuste korral. Praktikas on kiirusemõõturi näidu usaldusväärsus veelgi suurem, arvestades, et enamik mõõtmisi tehakse ilusa ilmaga, selge nähtavusega ja statsionaarses režiimis. Kokkuvõttes ei ole alusta arvata, et kiirusemõõtur “valetaks” Vot nii .. loodan, et asi sai nüüd natuke selgemaks

No ilus jutt küll, aga kes siis meist tegelikult 50 ja 90ga sõidab? Keegi ju. Kõigil on 10 üle ilusti selge (minu puhul näiteks 9 üle).

karistusmäärustikus hakkavad trahvid alates 20 kmh üle.
nii et linnas 69kmh radarisse sõites ei tohiks kiirmenetlusega leppida.

Oot-oot. Need on kaks eraldi asja: kuni 20 üle ning rohkem kui 20 üle. Millest ka erinevad "tariifid".

Charly kirjutas:karistusmäärustikus hakkavad trahvid alates 20 kmh üle.
nii et linnas 69kmh radarisse sõites ei tohiks kiirmenetlusega leppida.

Nüüd läks küll natuke kändu...
Karistatakse ka kuni 20 km kiiruse ületamise eest, ainult see on võrreldes teiste karistustega väike karistus.
Liiklusseaduse väljavõte:
§ 74'22. Mootorsõidukijuhi poolt lubatud sõidukiiruse ületamine

(1) Mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest kuni 20 kilomeetrit tunnis - karistatakse rahatrahviga kuni 10 trahviühikut.

(2) Mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21 kuni 40 kilomeetrit tunnis - karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut.

(3) Mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest üle 40 kilomeetri tunnis - karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga.

nojah, küllap lugesin kuskilt üle ühe rea