Selline mulje jääb, et terve hunnik elutarkasid on koos, kelle arvamused tavaliselt kõige õigemad on. Mulle näiteks omal ajal isa õpetas, et arvamused on isiklikud arvamused, ehk et viisakas oleks ette öelda "Minu arvates ..." mitte, et nii nagu mina ütlen, et nii peabki olema.
Selline ülbe hoiakuga suhtumine. Hakkab ka foorum muutuma sarnaseks UM'i suhtumisega (mis küll viimasel ajal pisut paranenud on).
Mina näiteks enam eriti ei viitsi teemasid lugeda just selle negatiivsuse pärast, sest midagi kasulikku saan ma tavaliselt hulga vähem kui emotsioone / "õigeid arvamusi"
Kindalsti ei tunne keegi sellest puudust, et ma foorumist ära kaon, aga sain vähemalt asja ära öelda. Ja seda ebaviisakam, et tegin seda sellisel pühapäevasel päeval
