lsd + veojõukontroll (e39)

[r3o]

mõte on autole paigaldada piiratud libisemisega differ (2002a e39)

Sellega seoses on üldine küsimus, et mis seoses sellega muutub auto käitumises?

Ilmne on see, et halva haardumisega pinnal enam ei käi üks ratas ringi vaid kaks.

Ma ise spetsialist pole, aga mõningad küsimused tekkisid mul veel mõeldes (öelge siis targemad kas mõni kartus on õigustatud või on mul midagi kahe silma vahele jäänud üldse)

Pmst küsimused tekkisid seoses veojõukontrolliga.

1) Kas nt talvel möödasõit üle lumevaalu muutub ohtlikumaks? Ehk et kui veojõukontroll võtab jõu maha siis lahtise diffriga nii juhtubki/ratas enam ei vea/külglibisemist ei teki. Kas lsd-ga peab sellisel juhul tähelepanelikum olema, et külg ette ei tuleks?

2) Lumes kohalt liikuma hakates, kui üks ratas käib ringi siis veojõukontroll pidurdab selle kinni ja suunab jõu teisele rattale. Mis juhtub lsd-ga? Kui jõud päris maha ei lähegi, kas siis süsteem töötab normaalselt edasi?

3) Kas pikapeale võib süsteem kuidagi lolliks hakata minema, kui ta ei suuda jõudu maha võtta/rattaid pidurdada nii nagu eeldab?

3) Kas m5-e veojõukontrolli süsteem on erinev, kui tavalisel e39-l? Kui ei ole siis on ilmselt kõige peale mõeldud ja pole vaja muretseda üldse

[Alfonze]

Mittemidagi pole vaja muuta veojõukontrollis, kõik toimib nagu enne, ainult see peab sekkuma harvem, kuna haarduvus on poole parem. Mul küll pole E39 kere, aga üks aasta on nüüd ATB diffriga (põhimõtteliselt siis tegu torsen diffriga, eelis LSD ees on sujuvam järgitulek ja on praktiliselt eluaegne, samuti saab kasutada tava diffriõli) kulgetud ja mitte ainsatki probleemi/anomaaliat kontrollidega, kõik nagu enne. Ohtlikkusest rääkides on ainult siis ohtlikum kui kontrollid maas, siis võib juhtuda igasugu ootamatu ülejuhitavusega kaasnevaid asju:-P

Ühesõnaga kui leiad, et üherattavedu ei rahulda (ja olgem ausad, enamus tagaveolistel on see just talvel mõistlikuks kulgemiseks ainuõige lahendus, vähe võimsamatel ka suvel muidugi), siis anna minna.

Kui saladus ei ole, siis mis diffrit plaanid? Kas miski valmistükk, või aretad mingist ise kokku/alla?

[r3o]

Olen kuulnud et quaife pidi hea olema, aga uurin siis ka ATB varianti.
Ise ei areta.. plaanis ikka valmistükk

Esialgu tahan kindel olla, et kõik töötab ilusti edasi ja mingeid anomaaliad või ohtlikke situatsioone ei või tekkida. Siis uurin konkreetsete variantide sisulisi erinevusi täpsemalt + hinna/kvaliteedi suhet. Aga võib muidugi juba praegu selles osas veel soovitusi anda.

[Alfonze]

See ongi Quaife mul, ATB (Automatic Torque Bias) on tehnoloogia õige nimetus, LSD (Limited Slip Differential) on siis nn. siduriketastega, mis toimib spets õlis ja kettad kuluvad.

Quaife toimib E39 all nagu kulda, Ultron oma 540 all sellele piisavalt piitsa andnud, pole mingit muret, soovitan igakell.

[Ise]

Siit küsimus - Ultronil on e39 540, kui ma ei eksi, aga minul näiteks on 530d. Sama differ ju sinna alla ei istu? Aasta tagasi ma ei leidnud ka, et sellistele pereautodele Quaife midagi pakuks. Sellel talvel tundus igatahes, et oleks põhjust. Oleks tore seekord eksida!
Härmo

[r3o]

mul on 530i ja product listi järgi pole ka sellele varianti
http://www.quaife-differentials.com/qua ... t-list.htm

Samas Alfonzel on minu arust 545, mida ka nimekirjas pole, aga ta ometi sai diffri

[Alfonze]

Quaife otse ei müügi, edasimüüja lehel ilusti kõik olemas: http://www.birdsauto.com/quaife/model.a ... 0%28E39%29

Peaülekanne jääb ju samaks, kui korpusesse sobib, siis on juba ok.

[aise]

minu e39´l ei ole sellise funktsiooni olemasolu aga näiteks osadel e46´tel on selline rida:

LOGIK_HA_SPERRE
aktiv

kui on aktiv siis tähendab see auto jaoks seda, et on LSD differ. eks mingi erinevus on kindlasti DSC juhtimisloogikas aga nagu näha siis ei ole keegi mingeid anomaaliaid tundnud.

[Alfonze]

Non M versioonidel LSD-d pole kunagi pakutud ei 39 ega ka 46 puhul, krt teab mida see võti tähendab, võimalik, et lihtsalt miski lisaoption jäänud.

[r3o]

quaife on wikipedia järgi Geared, torque-sensitive mechanical limited slip differential.

Selle kohta selline lause:
Once an output shaft becomes free (e.g., one driven wheel lifts off the ground; or a summer tire comes over ice while another is on dry tarmac when the car goes uphill), no torque is transmitted to the second shaft and the torque-sensitive differential behaves like an open differential.

Seega libedaga on ikka üherattavedu?

[Alfonze]

Tõsi ta on, et torseni miinuseks on see teema, samas plusse on kuhjaga ja 99,9% ajast see mure ei häiri. Ehk siis mure ilmneb ainult siis kui on tohutu erinevus rataste pidamises, üks ratas kruusal ja teine asfaldil ei mõjuta, suverehv asfaldil ja teine kiilasjääl, nagu sinu väites toodud, või siis ratas päris õhus mõjutab. Mina sain talve jooksul korra sellisesse seisu viidud (kõhuli kõrge valli peal ja teine ratas õhus), aitas väga edukalt käsipidur (kuna pidurdas kinni siis teine tuli taha ja ronis välja ilusti) ja kui kontrollid peal, siis ei saa seda niiehknaa juhtuda, kuna koheselt pidurdatakse kerivat ratast ja sellepeale on kohe mõlemad ilusti taga:-)

Niiet tegu ei ole kohe kindlasti lahtise diffriga talvistes oludes, sest ikka üliharva on selline seis, kus üks ratas on konkreetselt õhus, ning kui ta seda on, siis saab teise abil nende nippidega vabalt välja mida kirjeldasin.

Ainus põhjus eelistada oluliselt vähem töökindlat LSD-d (kulub, õli muudab oma omadusi jne.) on konkreetselt ülijäiga vedrustusega ringrajapillidel, kuna kurvist väljudes ei saa jõudu maha kui üks ratas õhus on, seal pole tõesti midagi teha, kuna ilmselgelt mingeid kontrolle rakendada seal oleks rumalus. Tänavaautol pole vahet, enne saab omal julgus otsa, kui häirima hakkab.

[r3o]

Tõsi ta on, et torseni miinuseks on see teema, samas plusse on kuhjaga ja 99,9% ajast see mure ei häiri. Ehk siis mure ilmneb ainult siis kui on tohutu erinevus rataste pidamises, üks ratas kruusal ja teine asfaldil ei mõjuta, suverehv asfaldil ja teine kiilasjääl, nagu sinu väites toodud, või siis ratas päris õhus mõjutab. Mina sain talve jooksul korra sellisesse seisu viidud (kõhuli kõrge valli peal ja teine ratas õhus), aitas väga edukalt käsipidur (kuna pidurdas kinni siis teine tuli taha ja ronis välja ilusti) ja kui kontrollid peal, siis ei saa seda niiehknaa juhtuda, kuna koheselt pidurdatakse kerivat ratast ja sellepeale on kohe mõlemad ilusti taga:-)

Niiet tegu ei ole kohe kindlasti lahtise diffriga talvistes oludes, sest ikka üliharva on selline seis, kus üks ratas on konkreetselt õhus, ning kui ta seda on, siis saab teise abil nende nippidega vabalt välja mida kirjeldasin.

Ainus põhjus eelistada oluliselt vähem töökindlat LSD-d (kulub, õli muudab oma omadusi jne.) on konkreetselt ülijäiga vedrustusega ringrajapillidel, kuna kurvist väljudes ei saa jõudu maha kui üks ratas õhus on, seal pole tõesti midagi teha, kuna ilmselgelt mingeid kontrolle rakendada seal oleks rumalus. Tänavaautol pole vahet, enne saab omal julgus otsa, kui häirima hakkab.

Pmst üks ratas õhus teeb ju sama välja kui üks ratas talvel praktilselt null pidamisega kuskil jää peal ringi käimas? Või pole päris võrreldavad olukorrad? Ja seda juhtus mul rohkem kui viis korda ikka kindlasti. Ja põhivajadus ongi selles, et koha pealt minema saada. Kui hoog sees ega siis kinni enam ei jää nagunii.
Aga kui käsipidurit kasutades saab koos veojõukontrolliga mõlemad rattad ringi käima (erinevalt tavasituatsioonist kus hakkavad kordamööda pöörlema) siis see on muidugi positiivne.
Samas LSD peaks vähemalt alati mõlemad rattad pöörlema panema
Tänud et viitsid vastata seni võhiklikele küsimustele

[Alfonze]

No talvel on ikka praktiliselt koguaeg mõlemad rattad käigus ja ei ole muret, sellist olukorda, kus üks rehv ideaalsel asfaldil ja teine meeletul kiilasjääl ja sejuures veojõukontroll maas, on ikka üliharva. Vahe peab olema drastiline, ehk siis põhimõtteliselt esineb ikkagi ainult juhul kui üks ratas on konkreetselt õhus. Ja kässariga ilma kontrollideta, või kontrollidega automaatselt mõlemad järel, niiet muret pole.

LSD puhul on vedu protsendina vanematel diffritel näiteks 25% teisele rattale vms, niiet ei ole ikka päris hea:-P