E39 523 mootori temperatuur

[ehastura]

Ei saa temperatuuri kontrolli alla... Peale ostu nädal aega hakkas temp tõusma 117 kraadi ja siis suretasin kohe välja. Lasin jahtuda sõitsin koju ära. Järgmine päev võtsin siis veepumba maha ja olin suht kindel, et plastlabad minema lennanud. Aga hoopis ei olnudki, pump oli tihe, käevahel tundus väga okei, ei käinud ringi ega midagi.Nüüd sai pandud uus termostaat, mingi 30km sõitu(maantee ja veits linna) oli temperatuur normis 90-92. Seisin siis mingi 10-15 minutit kohapeal, ja temp hakkas vaikselt tõusma 95-96.Ja kuni 101-ni välja ja siis läksin kohe sõitma, ja langes 92 peale tagasi. Koju jõudes radika alt nurgast termostaadi korpusesse minema voolik täiesti jääkülm(see pikk lõdvik). Kuid kui auto keema hakkab minema, siis pole väga loogiline ju, et üks lõdvik jääkülm ja mootor ise mingi 90++ kraadi. Seega mõni asjast teadjam võiks anda nõu.

[PeeterA]

Korrektne oleks muidugi kohe auto valmistamisaasta ja kuu märkida.

M52 mootoril peaks termostaat hoidma jahutusvedeliku temperatuuri 92 kraadi juures igas tööreziimis.
Elektriliselt juhitavat termostaati tal pole(madala mootori koormusega kõrgem ja suurel koormusel madalam jahut. vedeliku temp.)

Elektriline temostaat tuli 09/1998 M52TU mootorile. Sellel oli jahutusvedeliku temp. seotud mootori koormusega. Madalal mootori koormusel hoiab tempi 97 kraadi juures. "Tallamisel" viib jahutusvedeliku tempi madalamale ülekuumenemise eest kaitsmiseks.

Enne 09/1998 oli takistitega 3 kiirusega el. ventikas. Selle rikke korral ei ilmu mingit veakoodi.
Hilisem PWM juhtimisega ventikas jätab rikke korral veakoodi mootori või kliima ajusse.

[ehastura]

Korrektne oleks muidugi kohe auto valmistamisaasta ja kuu märkida.

M52 mootoril peaks termostaat hoidma jahutusvedeliku temperatuuri 92 kraadi juures igas tööreziimis.
Elektriliselt juhitavat termostaati tal pole(madala mootori koormusega kõrgem ja suurel koormusel madalam jahut. vedeliku temp.)

Elektriline temostaat tuli 09/1998 M52TU mootorile. Sellel oli jahutusvedeliku temp. seotud mootori koormusega. Madalal mootori koormusel hoiab tempi 97 kraadi juures. "Tallamisel" viib jahutusvedeliku tempi madalamale ülekuumenemise eest kaitsmiseks.

Enne 09/1998 oli takistitega 3 kiirusega el. ventikas. Selle rikke korral ei ilmu mingit veakoodi.
Hilisem PWM juhtimisega ventikas jätab rikke korral veakoodi mootori või kliima ajusse.

1996a auto.

Elektriline vent mul ei tööta. Küll aga visko vuhistab ees korralikult.
Tuttaval ei töötanud ka elektriline vent, temal sellist vigurit auto ei teinud.

Kohe peale termostaadi vahetust tahtsin auto saada kohapeal töötemperatuurini, et laseks jahutusvedeliku suurele ringile. Ilma viskoga lasin kohapeal käia, samal ajal ise jälgides radikat kuumust ja seda suurt lõdvikut. Need läksid kohapeal soojaks, hiljem isegi ilusti kuumaks. Aga keema minemise äärepeal ei tohiks seal enam mingi lõdvik külm olla ju? See näitab, et ring pole korralik.

[DaddyV]

Mis jama siis võib olla,kui ennem oli termostaat kakti ja papitükk radika ees läks ilusti soojaks(kuid ilma papita trassilsõites kukkus sinise peale temp),kuid peale termostaadi vahetust sai papitükk eest võetud ja läheb kaua soojaks. Kui soojaks läheb,siis püsib ilusti. EGR?

[ehastura]

Vaheta siis termostaat ära, eemalda õhk läbi õhueemaldusnipli ja unusta teema. Termostaadi termoelement on vana ja väsinud ning klapp avaneb vaid veidi. Kui temperatuuri osas saad asja korda, tuleks ka tähelepanu pöörata "korralikult" vuhisevale ventikale, kui see ikka külma radikaga ka vuhiseb, tuleb sidur asendada. Ilma põhjuseta töötav ventikas lisab linnas kütusekulule liitri- paar.

Uus termostaat siis peetis ? Uus visco juba tellitud ja peakski täna kohale jõudma. Kui kuskil on õhk vahel, kas siis ei toimi ka suur ring ? Peale termostaadi mingeid põhuseid veel võib olla, miks ikkagi jääb pool radikat ja see suur lõdvik külmaks? Veepump?

[ehastura]

http://realoem.com/bmw/showparts.do?mod ... g=17&fg=05
Kas kruvi 8 keerasid lahti jahutusvedeliku sissevalamisel? Kui ja, siis uuri veel paisupaagi korki, et sel klapid peaksid, st soojenedes peab süsteem jääma ülerõhu alla. Ja kui jama ikka edasi kestab, sikuta termostaat välja, viska veega potti, pane tulele ja aja keema. Klapi käik peab enne keemaminekut olema ligi 15 mm. Kui ei toimi, siis on termostaat vigane ja pane järgmine. Kui jutust aru või korda ei saa, vii auto töökotta, võimalik, äkki on hoopis plokikaanetihend vigane vms.

Peale termostaadi vahetust olid kõik õhutusniplid ja paisupaagi kork maas ikka jah. Uue korgi peaks koos viskoga täna-homme-ülehomme kätte saama.
PS liigset survet ma lõdvikutes ei tunne käega, seega ma väga ei tahaks uskuda plokikaane tihendit, ja vedelikud omavahel segi pole pekstud.

[arnis]

Kalla paisupaak peaaegu kõrini. Ettevaatlikult kuivata ära servad ja proovi
vedelikku mitte tarbides puhuda õhku paisupaaki (kui on ülevoolu ava
kusagil, pane näpp ette). Kui suudad paaki puhuda kasvõi suutäie õhku,
on samasuur mull kusagil süsteemis (tingimusel et paisupaak täis on).

Kui õhku pole, peab termostaat avanema selle avanemistemperatuuril (~90).
Radikas peab hakkama soojenema. Eriti kerge aru saada, kui viskoventi
kinni hoida ja oodata.

Õhutamise käigus keeratakse kliima max kuuma peale, vent rahulik.
Leige mootoriga ja täidetud paisupaagiga 3-4 korda pöördesse ajada (üle 3000)

[ehastura]

Kohapeal põksudes või linnas vaikselt sõites, hakkab temp tõusma. Kui lasta pöörded korra üle 5000 näiteks, langeb temperatuur 98 pealt 88 peale.

[arnis]

Kas ikkagi õhulukk termostaadi juures või termostaat kiilus kinnisesse asendisse
ja ainult üks korralik veesurve veepumbast (kõrged pöörded) rebib termostaadil
korra vedru lahti, saab jahedamat vett peale ja asi korraks korras.

Alumine lõdvik läheb ikka kohapeal põksudes soojaks ja lõpuks kuumaks.
Kui jaheda mootoriga paisupaaki õhku suuga puhuda (paak pea täis ja
ülevoolu toru näpuga kinni hoida) kas veetase langeb paagis või kas mahub
paagi ülemäära palju õhku kopsudest? Kui on õhk sees, siis tase langeb,
kui paisupaak oli ääreni, siis suu eemaldamisel hakkab vedelik üle serva purskama.


Võib oletada, et ka lisaveepump ei tööta. Ja muideks, õhutamise käigus kliima 32-32.

[arnis]

Ahjaa, radiaatorite "paranduspask", äkki seda kasutatud.

[ehastura]

Kas ikkagi õhulukk termostaadi juures või termostaat kiilus kinnisesse asendisse
ja ainult üks korralik veesurve veepumbast (kõrged pöörded) rebib termostaadil
korra vedru lahti, saab jahedamat vett peale ja asi korraks korras.

Alumine lõdvik läheb ikka kohapeal põksudes soojaks ja lõpuks kuumaks.
Kui jaheda mootoriga paisupaaki õhku suuga puhuda (paak pea täis ja
ülevoolu toru näpuga kinni hoida) kas veetase langeb paagis või kas mahub
paagi ülemäära palju õhku kopsudest? Kui on õhk sees, siis tase langeb,
kui paisupaak oli ääreni, siis suu eemaldamisel hakkab vedelik üle serva purskama.


Võib oletada, et ka lisaveepump ei tööta. Ja muideks, õhutamise käigus kliima 32-32.

k

[ehastura]

Sõnastasin ennast valesti. Töösooja mootoriga korki ei võta ma kunagi maha. Praegu kahtlustan kõige enam plokikaane tihendit.