Üle kuu aja juba tegelenud erinevate jahutusprobleemidega.
Praegu on situatsioon selline, et võttes külma mootoriga auto saab sõita umbes 5-10 minutit ja seier hakkab tuksuma üle keskjoone.
Alguses lihtsalt tõmbleb ja aja möödudes läheb juba 4mm üle joone ja veel pikema aja möödudes rohkemgi veel.
Imelikuks teeb asja see, et kui gaasi anda siis seier langeb.
Vahet pole kas gaasi anda kohapeal või 100 km/h liikudes, ikka gaasi andes langeb.
Seis ongi selline, et näiteks mööda Pirita teed 70 km/h liikudes 4nda käiguga seier tõuseb, kolmanda käiguga (pöörded üle 2000) seier aga langeb ja temp on normis.
Veel - kui mootor korra (kasvõi 10 sekundiks) seisma panna ja siis edasi sõita jääbki seier keskele. Pikema aja või distantsi möödudes jälle hakkab tõusma. Vahel 10 km pärast, vahel lausa 30 km pärast.
Termosidur on nagunii peetis, see selleks.
Aga kas see pöörete lisamise mõju temperatuuri langemisele viitab, et veepump on kööga?
Samas paisupaagi tase langeb kui gaasi anda.
Süsteem on õhutatud.
K.
e34 2.5TDS temperatuuri sümptomid
Kirjelduse järgi otsustades ei paista küll veepumba probleem olevat, pigem mingi ummistuse moodi, kas radikas umbes vms. Veepump kui ära, hakkab kas läbi jooksma või mingit häält esmalt tegema?! Kui oled kasutanud lekkekõrvaldajat, on ilmne et kuskilt miskit umbes. Samas muidugi kummaline paisupaagis pöörete lisamisel vähenev vedeliku tase, mis viitab siiski õhu olemasolule süsteemis.
Üsna kindel,et süsteemi on tekkinud "tänu" lekkepeatajale ummistus. Tavaliselt on selleks süsteemi kõige peenamate kanalite ja torudega detail - soojendusradikas. Erandjuhtumil ka tavaline radikas,aga kuna seal on pilud ja käigud märgatavalt suuremate läbilõigetega,kui "ahjul",siis ennem jääb "ahi" kinni,kui radikas.
Lisaks pakuks,et võimalik on,et termostaat on kuidagi niiöelda poolde vinna kinni jäänud.Tavaliselt on kinnijäänud termostaat täielikult(või peaaegu täielikult)avatud asendis kinni.Sinul aga ilmselt just vastupidi,natuke on jäänud suur ring avatud. Katsu käega,kas radikas läheb eest soojaks või ainult natuke ülevalt siseneva lõdviku juurest. Tegelikult võivad mõlemad vead olla,sest kõikkidele termostaatidele need lekkepeatajad ei meeldi. Sellele või lausa mõlemale veale viitab,et gaasi andes,kui veepumba labad töötavad kiiremini läheb siiski mingi osa jahutusvedelikust sellest takistusest läbi.
Lisaks pakuks,et võimalik on,et termostaat on kuidagi niiöelda poolde vinna kinni jäänud.Tavaliselt on kinnijäänud termostaat täielikult(või peaaegu täielikult)avatud asendis kinni.Sinul aga ilmselt just vastupidi,natuke on jäänud suur ring avatud. Katsu käega,kas radikas läheb eest soojaks või ainult natuke ülevalt siseneva lõdviku juurest. Tegelikult võivad mõlemad vead olla,sest kõikkidele termostaatidele need lekkepeatajad ei meeldi. Sellele või lausa mõlemale veale viitab,et gaasi andes,kui veepumba labad töötavad kiiremini läheb siiski mingi osa jahutusvedelikust sellest takistusest läbi.
Täiesti reaalne arvamus aga vähemasti termostaat (uus) on pragusel momendil kuskil 350 km sõitnud.
Vana on veel alles ja näeb ka suht nägus välja kuigi potti seda keema pannud ei ole.
Radikad umbes siis?
Mida selleks ette võtta tuleb?
Just tulin laternavalgelt ja lasin kogu auto jahutusvedeliku välja ja asendasin uuega. Käisin proovimas ka, täpselt sama seis nagu enne.
Seega kuidas radikate kanalid puhtaks saab?
K.
Vana on veel alles ja näeb ka suht nägus välja kuigi potti seda keema pannud ei ole.
Radikad umbes siis?
Mida selleks ette võtta tuleb?
Just tulin laternavalgelt ja lasin kogu auto jahutusvedeliku välja ja asendasin uuega. Käisin proovimas ka, täpselt sama seis nagu enne.
Seega kuidas radikate kanalid puhtaks saab?
K.
Aga see lekkepeataja võis sellele termostaadile halvasti mõjuda. See võib nii olla ja ei pruugi nii olla,aga esialgu ma kohe seda termostaadi riket kõrvale ei heidaks.KristjanT kirjutas:Täiesti reaalne arvamus aga vähemasti termostaat (uus) on pragusel momendil kuskil 350 km sõitnud.
"Ahjudega" olen teinud nii: kange katlakivi ja rooste eemaldaja süsteemi(seal lahjeneb ta jahutusvedeliku mõjul niigi),mootor tööle,et see "kokteil" käiks kogu süsteemist läbi,lasknud nii umbes 10 minutit kuni veerand tundi mootoril töötada(vahepeal annan gaasi,et süsteemis voolukiirus muutuks),siis see "reostunud" jahutusvedelik välja,lõdvikud "ahju" küljest lahti,ning väljuvasse avasse lasknud suruõhku - puhun vastupidises suunas "ahju" läbi. Kui operatsioon on tulemuslik, tuleb "ahju" sisenevast avast selline roostevärvi sodi välja. Lõpuks uus jahutusvedelik sisse. Kahjuks 100%-st garantiid anda ei saa.Alati see ei õnnestuKristjanT kirjutas: Seega kuidas radikate kanalid puhtaks saab?
K.
.Tavaliselt saab puhtaks,kui süsteem alles hakkab kinni jääma või pole veel pikalt olnud kinni. Kauema ajaliselt ning totaalselt kinni jäänud "ahjusid" siiski päästa ei õnnestu. Kuidas tavaliselt radikat lahti õnnestub saada pole proovinud. Aga ilmselt kuidagi sarnaselt. Aga sageli pole siiski muud lahendust,kui radikas tuleb ära vahetada,sest neid peenikesi kanaleid ja avasid seal radikas on palju, ja polegi võimalik,et neid enam üldse lahti leotada õnnestub.Nonii.
Tähendab ohtralt sai sisse kallatud pudel katlakivi eemaldajat ja siis veel roosteeemaldajat pealekauba.
Kokku käiasin mootorit 25 minutit erinevate pööretega.
Siis päästsin süsteemist vedeliku välja. Näha oli, et kaasa tuli igast heledamat ja tumedamat pasalaadset asja. Kui käe alla panin siis peopessa jäi igast vidinaid ulpima. Siiski mitte niipalju kui ma arvata oleks osanud.
Sai siis vesi sisse valatud ja uuesti välja lastud... nii ikka üsna mitu korda.
Ja siis sai uuesti vesi sisse valatud - poest ostetud, mitte kraani vesi - ja sõitma mindud. Asi ei paranenud karvavõrdki.
Nüüd siis ootaks soovitusi.
Termostaati ma ei näppinud üldse.
Ja sümptomid on ikka sellised, et gaasi andes temperatuur langeb ja madalate pööretega sõites tõuseb.
Ps. kui lõdvikuid pigistada siis paisupaagi sellest peenest voolikust voolab paisupaaki mingit vahtu. Ma ei tea kas see vaht on lekkeeemaldaja jääkprodukt või siis mingi minu kasutatud puhastusvahendi tagajärg.
Veel lisaksin asjaolu, et näha on iga 4 sekundi tagant mingeid tõukeid paisupaagi veetasemes.
Sama tunneb ka eriti termostaadilõdvikut kokkupigistades. Umbes 4 sekundilise intervalliga on tunda hetkelist kõrgemat survet sõrmede vahel.
K.
Tähendab ohtralt sai sisse kallatud pudel katlakivi eemaldajat ja siis veel roosteeemaldajat pealekauba.
Kokku käiasin mootorit 25 minutit erinevate pööretega.
Siis päästsin süsteemist vedeliku välja. Näha oli, et kaasa tuli igast heledamat ja tumedamat pasalaadset asja. Kui käe alla panin siis peopessa jäi igast vidinaid ulpima. Siiski mitte niipalju kui ma arvata oleks osanud.
Sai siis vesi sisse valatud ja uuesti välja lastud... nii ikka üsna mitu korda.
Ja siis sai uuesti vesi sisse valatud - poest ostetud, mitte kraani vesi - ja sõitma mindud. Asi ei paranenud karvavõrdki.
Nüüd siis ootaks soovitusi.
Termostaati ma ei näppinud üldse.
Ja sümptomid on ikka sellised, et gaasi andes temperatuur langeb ja madalate pööretega sõites tõuseb.
Ps. kui lõdvikuid pigistada siis paisupaagi sellest peenest voolikust voolab paisupaaki mingit vahtu. Ma ei tea kas see vaht on lekkeeemaldaja jääkprodukt või siis mingi minu kasutatud puhastusvahendi tagajärg.
Veel lisaksin asjaolu, et näha on iga 4 sekundi tagant mingeid tõukeid paisupaagi veetasemes.
Sama tunneb ka eriti termostaadilõdvikut kokkupigistades. Umbes 4 sekundilise intervalliga on tunda hetkelist kõrgemat survet sõrmede vahel.
K.
Ühinen nendega, kes kahtlustavad õhu olemasolu jahutussüsteemis. Kui nüüd lugeda veed seda4 sek. intervalli asja siis kipin juba kahtlustama kas plokikaanes pragu või midagi analoogset. Eeldatavasti tuleb kusagilt (kust??) jahutussüsteemi gaasiline keskkond ja seetõttu tekkiv õhumull ei lase jahutusvedelikul normaalselt tsirkuleerida. Suuremate pööretega on ringluskiirus suurem ja gaasilime mull pressitakse tugevama jõuga eest ära. Erinevalt teistest ma siiski ei välistaks ka veepumba kulumist! Selle annab aga diagnoosida malate pöörega vee ringluse olemasolud ilma termostaadita üsna kergesti.
SOOVITUS: Lase mootor soojaks (sõida soojaks) ja siis jälgi tühikäigul paisupaaki. Kui seal aeg ajalt vedeliku tasapind tõuseb ja kerkib mull - siis 99.99% tõenäosusega on vähemalt plokikaane tihend ära kui mitte rohkem.
SOOVITUS: Lase mootor soojaks (sõida soojaks) ja siis jälgi tühikäigul paisupaaki. Kui seal aeg ajalt vedeliku tasapind tõuseb ja kerkib mull - siis 99.99% tõenäosusega on vähemalt plokikaane tihend ära kui mitte rohkem.
BMW 525 tds TOURING, pikkadeks reisideks sobivaim auto
Asi on kiskunud üsna hulluks.
Paisupaagi tase võbeleb ja perioodiliselt ka mulksatab midagi gaasilist sealt välja.
Veel paar päeva tagasi oli paisupaagi veetase sile ja alanes ainult siis kui gaasi anda, mille järel tase taas tõusis ja oli täiesti stabiilse olekuga.
Mille järgi eristada kas plokikaanes on mõra või on tihend läbi/plokikaas kõver?
K.
Paisupaagi tase võbeleb ja perioodiliselt ka mulksatab midagi gaasilist sealt välja.
Veel paar päeva tagasi oli paisupaagi veetase sile ja alanes ainult siis kui gaasi anda, mille järel tase taas tõusis ja oli täiesti stabiilse olekuga.
Mille järgi eristada kas plokikaanes on mõra või on tihend läbi/plokikaas kõver?
K.
KristjanT kirjutas:Asi on kiskunud üsna hulluks.
Paisupaagi tase võbeleb ja perioodiliselt ka mulksatab midagi gaasilist sealt välja.
Veel paar päeva tagasi oli paisupaagi veetase sile ja alanes ainult siis kui gaasi anda, mille järel tase taas tõusis ja oli täiesti stabiilse olekuga.
Mille järgi eristada kas plokikaanes on mõra või on tihend läbi/plokikaas kõver?
K.
Praegu järele mõelda siis ega eriti millegagi seda kindlaks ei tee, kui ainult kaane maha võtmisega.
Praod kaanes võivad ajapikku suureneda, eriti suuremate temperatuurimuutuste tagajärjel. See aga võib olla tõenäoline kirjeldatud temperatuurikõikumise juures.
Ei välista ka seda et tihend rohkem läbi laskma võib hakata, tema aga temperatuurimuutustele nii vastuvõtlik ei tohiks olla.
Ütlesid et kasutasid lekkepeatajat. Millised olid ilmingud enne selle kasutamist? Kas radikas lekkis või langes tase ilma suuremate välisilminguteta? Viimane olukord annab aina suuremat põhjust kahjuks arvata et viga on plokikaane pool.
Enne lekkepeataja kasutamist veetase lihtsalt langes.
Samas õlitase ei tõusnud (praegu ka ei tõuse) ja valget suitsu ka ei pannud tähele.
Siis veel päike ka kõrvetas ja madala veetaseme ja peetis termosiduri tõttu kippus kuumaks minema.
Aga maanteel jällegi normaliseerus.
Kuumaks läks foori taga ja ummikutes.
Maksimum veetaseme juures oli asi täiesti normaalne. Vaid ülipikalt seistes hakkas kuumenema.
Nüüd normaliseerub temperatuur vaid 2500 rpm juures sõltumata auto liikumise kiirusest.
K.
Samas õlitase ei tõusnud (praegu ka ei tõuse) ja valget suitsu ka ei pannud tähele.
Siis veel päike ka kõrvetas ja madala veetaseme ja peetis termosiduri tõttu kippus kuumaks minema.
Aga maanteel jällegi normaliseerus.
Kuumaks läks foori taga ja ummikutes.
Maksimum veetaseme juures oli asi täiesti normaalne. Vaid ülipikalt seistes hakkas kuumenema.
Nüüd normaliseerub temperatuur vaid 2500 rpm juures sõltumata auto liikumise kiirusest.
K.
Siis läks isegi kaua aega. Tavaliselt kui juba sümptomid tõsisemalt ilmnema hakkavad,siis areneb asi paari-kolme nädalaga juba üpriski tõsiseks - algul vaiksemalt ja mida aeg edasi ,seda kiiremini protsess lõpu suunas kulgema hakkab.aarekas kirjutas:Olid algul samad sümotomid ja lõppes asi kolm kuud hiljem plokikaane remondiga.
KristjanT viimaste postituste järel võib väita,et suure tõenäolsusega on plokikaane tihend vigane(vahest lihtsalt vanadusest "surnud"). Kui nüüd pikalt niimoodi edasi sõita,siis pakun,et vähem kui kolme kuuga, on seis selline,et ees ootab lisaks ka plokikaane remont.
Termosiduri rike ise otseselt jahutusvedeliku kadu ei põhjusta.Küll aga toimus asi loogiliselt sellises järjestuses: peetis termosiduri tõttu läks mootor kuumemaks,kui varem,suht vana ja kulunud plokikaane tihend ei pidanud enam sellel valule vastu(et plokikaas ise oleks kohe kõveraks läinud või pragu tekkinud oleks temperatuur juba näidikul punasesse minema või protsess pikemat aega kestma),sealt siis ka jahutusvedeliku kadu ja muude sümptomite algus.
Arutluskäik on loogiline.Gurmaan kirjutas:Siis läks isegi kaua aega. Tavaliselt kui juba sümptomid tõsisemalt ilmnema hakkavad,siis areneb asi paari-kolme nädalaga juba üpriski tõsiseks - algul vaiksemalt ja mida aeg edasi ,seda kiiremini protsess lõpu suunas kulgema hakkab.aarekas kirjutas:Olid algul samad sümotomid ja lõppes asi kolm kuud hiljem plokikaane remondiga.
KristjanT viimaste postituste järel võib väita,et suure tõenäolsusega on plokikaane tihend vigane(vahest lihtsalt vanadusest "surnud"). Kui nüüd pikalt niimoodi edasi sõita,siis pakun,et vähem kui kolme kuuga, on seis selline,et ees ootab lisaks ka plokikaane remont.
Termosiduri rike ise otseselt jahutusvedeliku kadu ei põhjusta.Küll aga toimus asi loogiliselt sellises järjestuses: peetis termosiduri tõttu läks mootor kuumemaks,kui varem,suht vana ja kulunud plokikaane tihend ei pidanud enam sellel valule vastu(et plokikaas ise oleks kohe kõveraks läinud või pragu tekkinud oleks temperatuur juba näidikul punasesse minema või protsess pikemat aega kestma),sealt siis ka jahutusvedeliku kadu ja muude sümptomite algus.
KristjanT ega sa tähele pannud kas tegu oli originaal BMW märgistusega termostaadiga.
Detektiivi mängides võib sealt hakata kooruma põhjus, mis võis olla avaldunud juba enne saksas - vahetati termostaat ära ja lükati turgu. Auto sul ju veel üsna noor eestlane. Iga kord ei pruugi katkine termostaat mitte lahti jääda vaid võib ka kinni jääda. Endal oli selline juhus ja mootor läks keema nagu naksti. ÕNNEKS jäi plokk terveks.
Oma esimestes postitustes vihjasin ma samuti,et see lekkepeataja võis siiski termostaati kahjustada,ja tõepoolest termostaat võib kinni jääda ka ainult väikese ringi peale. Sellest tulenevalt võis samuti mootor kuumaks minna,ning see protsess(jahutusvedeliku kadu,ning need perioodilised mulksatused paisupaagis) su autol kiirenema toimuma. Praegu on aega suure tõenäolsusega seis selline,et tihend ühe silindri servast enam ei pea.Varsti võib sinna asemele aga tekkida pragu kaande.
Nüüd sellest tihendi(või kaane praust) veast veel. Külmemate ilmadega on seda viga tavaliselt natuke lihtsam avastada,sest kasutatakse salongi soojendust. Sageli ilmneb tihendi vea korral ka selline nähtus: kui auto sõidab,siis puhub soe õhk salongi,kui aga jääd näiteks ristmikul punase tule taha või auto töötab tühikäigul,siis salongi puhutava õhu temperatuur langeb.Vahest isegi päris kiiresti. Sooja õhku lihtsalt salongi ei tule. Õhk on ainult leige. Kui auto jääle sõitma hakkab,läheb ka sissepuhutav õhk uuesti soojaks. Teiseks kaasnevaks ilminguks on sageli mootori seiskamisel salongi kostuv vulin kuskilt soojendusradika piirkonnast. Vulin võib kostuda aga ka muul ajal.
Nüüd sellest tihendi(või kaane praust) veast veel. Külmemate ilmadega on seda viga tavaliselt natuke lihtsam avastada,sest kasutatakse salongi soojendust. Sageli ilmneb tihendi vea korral ka selline nähtus: kui auto sõidab,siis puhub soe õhk salongi,kui aga jääd näiteks ristmikul punase tule taha või auto töötab tühikäigul,siis salongi puhutava õhu temperatuur langeb.Vahest isegi päris kiiresti. Sooja õhku lihtsalt salongi ei tule. Õhk on ainult leige. Kui auto jääle sõitma hakkab,läheb ka sissepuhutav õhk uuesti soojaks. Teiseks kaasnevaks ilminguks on sageli mootori seiskamisel salongi kostuv vulin kuskilt soojendusradika piirkonnast. Vulin võib kostuda aga ka muul ajal.
UM`ist ostetud termostaadil olid täpselt samad tähised nagu väljavahetatud termostaadil. Seega oli vist originaal jah.KristjanT ega sa tähele pannud kas tegu oli originaal BMW märgistusega termostaadiga.
Senini pole ma siiski uut sissepandud termostaati uuesti välja võtnud ja teda kontrollinud.
Seda ma pole täheldanud või osanud täheldada.kui auto sõidab,siis puhub soe õhk salongi,kui aga jääd näiteks ristmikul punase tule taha või auto töötab tühikäigul,siis salongi puhutava õhu temperatuur langeb
Siiski mulle tundub, et kui salongi küte uhab maksimumiga siis temperatuur nii lihtsalt tõusma ei kipu.
Teile vist on jäänud mulje, et ma pole oma auto vett keema lasknud.
Olen küll ja lausa 4 korda.
Auto läheb nüüd remonti.
Sõber teeb töö, keegi Lasnamäel lihvib (kui vaja) ja mina pean uue tihendi viima.
Tihendi hinnad kuulduste järgi kõiguvad päris palju. Enim räägitakse 1000+ kopikad, siis on ka mingeid 2000seid ja hiljuti mingis teemas jooksi läbi ka 500 kroonine kaanetihend.
Kust peaksin ostma?
K.
Infoallikad väitsid et sisse saamiseks tuleb aega varuda. Järjekorrad pidid päris pikad olema. Nõudlus on suurGurmaan kirjutas:Kui peaks tõesti kaane remondiks minema,siis soovitaks sellist firmat nagu Tõukur, Tatari 56/58, Tallinn - Telefon: 050 45525 ,üks parimadest Eestis. Seal on nii korralik tehnika,kui ka inimesed,kellel suured kogemused sellel alal.
Segan veidi kaarte.
Sai siis hommikul rõõmsalt auto võetud ja sõitma hakatud. Enne sõitu lasin sortsu vett ka juurde ja pigistasin samal ajal lõdvikuid.
Nii, sõitsin ja sõitsin, tee mis tahad, näidik ei tõuse. Vaid korra peale 10km jõnksatas ja siis jäi jälle paigale.
Nii... seejärel auto seisis 2 tundi ja uuesti sõitu.
Sõpruse pst. hakkas näidik tõmblema nii nagu eelmistes postituses kirjutatud. Gaasi andsin siis vajus tagasi.
Keerasin seejärel Kristiine parkimismajasse ja jäin kaldteel seisma kuna mõni oli soovitanud õhutada kaldteel. Vesi paisupaagis ei mulksatanud ega ka tõmmelnud aga lõdvikuid pigistades siiski õhku sealt tuli. Valasin aga vett nii palju juurde kui mahtus ja näppisin lõdvikuid igast küljest ja seejärel vesi uuesti ääreni.
Parkimismajast kuni Piritani, kus praegu asun, seier ei liikunud kordagi.
Ilm on soe, ja seismist fooride taga on ka palju. Lisaks sõitsin madalate pööretega, mis eelmiste postituste järgi oleks pidanud temperatuuri tõstma.
Ahjaa... Kristiines katsusin radikat ka - alt täiesti külm ja ülevalt leige (???). Võib-olla tõesti oli sõiduots olnud liiga lühike.
Õhtul lähen Tartu maanteele ja vaatan, mida temperatuur pikema sõidu peale näitab.
Praegu vist veel midagi järeldada ei maksa ja tihendivahetus on ikka päevakorras.
K.
Sai siis hommikul rõõmsalt auto võetud ja sõitma hakatud. Enne sõitu lasin sortsu vett ka juurde ja pigistasin samal ajal lõdvikuid.
Nii, sõitsin ja sõitsin, tee mis tahad, näidik ei tõuse. Vaid korra peale 10km jõnksatas ja siis jäi jälle paigale.
Nii... seejärel auto seisis 2 tundi ja uuesti sõitu.
Sõpruse pst. hakkas näidik tõmblema nii nagu eelmistes postituses kirjutatud. Gaasi andsin siis vajus tagasi.
Keerasin seejärel Kristiine parkimismajasse ja jäin kaldteel seisma kuna mõni oli soovitanud õhutada kaldteel. Vesi paisupaagis ei mulksatanud ega ka tõmmelnud aga lõdvikuid pigistades siiski õhku sealt tuli. Valasin aga vett nii palju juurde kui mahtus ja näppisin lõdvikuid igast küljest ja seejärel vesi uuesti ääreni.
Parkimismajast kuni Piritani, kus praegu asun, seier ei liikunud kordagi.
Ilm on soe, ja seismist fooride taga on ka palju. Lisaks sõitsin madalate pööretega, mis eelmiste postituste järgi oleks pidanud temperatuuri tõstma.
Ahjaa... Kristiines katsusin radikat ka - alt täiesti külm ja ülevalt leige (???). Võib-olla tõesti oli sõiduots olnud liiga lühike.
Õhtul lähen Tartu maanteele ja vaatan, mida temperatuur pikema sõidu peale näitab.
Praegu vist veel midagi järeldada ei maksa ja tihendivahetus on ikka päevakorras.
K.
Plokikaas käis stendis.
Ilmnes, et 6nda silindri kaaneosa on keevitatud aga üldiselt survestus näitas, et kaas pole ei kõver ega ka pragune.
Kunagi on sellel mootoril siiski klapid pähe lastud.
Sisselaske kollektorisse oli pudenenud üks suur väljalaskeklapi tükk ja veel igast metallipuru. Ei tea mis mõju need mootori tööle võisid avaldada.
Kolvid olid tumeda kihiga kaetud, seega sinna jahutusvedelik ei jooksnud.
Uus metalllabadega veepump on nüüd ka olemas, kollektorite tihendid kõik uued ja plokikaane tihend ka uus.
Õhtul saab mootor kokku pandud.
K.
Ilmnes, et 6nda silindri kaaneosa on keevitatud aga üldiselt survestus näitas, et kaas pole ei kõver ega ka pragune.
Kunagi on sellel mootoril siiski klapid pähe lastud.
Sisselaske kollektorisse oli pudenenud üks suur väljalaskeklapi tükk ja veel igast metallipuru. Ei tea mis mõju need mootori tööle võisid avaldada.
Kolvid olid tumeda kihiga kaetud, seega sinna jahutusvedelik ei jooksnud.
Uus metalllabadega veepump on nüüd ka olemas, kollektorite tihendid kõik uued ja plokikaane tihend ka uus.
Õhtul saab mootor kokku pandud.
K.
Nii!
Ütleme nii, et asjad on sitasti.
Vahetatud sai polikaanetihend, kollektorite tihendid, veepump, mootori õli (panin 6.5 liitrit) , terve jahutussüteemi vedelik (kokku 7L) ning kõik kaane-, ploki-, klapikambri- jms. tihendi pooled said äärmiselt hoolikalt puhastatud.
Mõne mööduva tõrkega sai mootor käima lastud, väriseva jalaga gaasi tallatud ja kõike jälgitud.
Siis sõitma.
Oi joptvajumat, mitte sittagi ei muutunud. Kõik täpselt nii nagu ennegi.
Ja plokikaas, nagu mainitud, on OK.
Summa on välja käidud ja tulemus on null.
Siiski siiski lootust on viga leida lihtsast kohast. Jahutusradikas ei taha soojaks minna. Äkki (st. ma loodan) on viga ikkagi termostaadis, mille ma küll äsja ära vahetasin.
Hommikul võtan termostaadi vahelt ära ja teen proovi.
K.
Ütleme nii, et asjad on sitasti.
Vahetatud sai polikaanetihend, kollektorite tihendid, veepump, mootori õli (panin 6.5 liitrit) , terve jahutussüteemi vedelik (kokku 7L) ning kõik kaane-, ploki-, klapikambri- jms. tihendi pooled said äärmiselt hoolikalt puhastatud.
Mõne mööduva tõrkega sai mootor käima lastud, väriseva jalaga gaasi tallatud ja kõike jälgitud.
Siis sõitma.
Oi joptvajumat, mitte sittagi ei muutunud. Kõik täpselt nii nagu ennegi.
Ja plokikaas, nagu mainitud, on OK.
Summa on välja käidud ja tulemus on null.
Siiski siiski lootust on viga leida lihtsast kohast. Jahutusradikas ei taha soojaks minna. Äkki (st. ma loodan) on viga ikkagi termostaadis, mille ma küll äsja ära vahetasin.
Hommikul võtan termostaadi vahelt ära ja teen proovi.
K.
vabandan et segan, kuid küsimus selline: mis maani peaks temp näidik tõusma? Olen kuulnud et täpselt keskel oleks norm, kuid mul endal keskmise ja selle järgmise vahel, on asi normaalne? Samuti olen täheldanud seda et kõrgetel pööretel temp pisut langeb (õige pisut üle keskmise) ehk on sama viga ja peaksin igaks juhuks termostaati kontrollima. Oskate veel öelda, et kas radikas peab minema ühtlaselt soojaks, või kuidas?
320d `02
Re: e34 2.5TDS temperatuuri sümptomid
Mul täpselt sama teema, mis KristjanT-l. Vahepeal on asi normis, kui gaasi juurde annad, temp langeb ja salongi hakkab kuumemat õhku tulema. Täpselt samamoodi on kasutatud lekkepeatajat, ainus vahe on selles, et plokikaas remonditi enne mind. termostaat on vahetatud (peale lekkepeataja kasutamist, see kraam süsteemis sees ja võis ju ära rikkuda kohe uue termostaadi?) Proovin ka termostaadi vahelt ära võtta, vaatame mis saab.
Äkki KristjanT täpsustab, mis ja kuidas tal see asi siis lõppes? uus termostaat sisse ja asi korras? Sõidad siiamaani ilma termostaadita ringi?
Äkki KristjanT täpsustab, mis ja kuidas tal see asi siis lõppes? uus termostaat sisse ja asi korras? Sõidad siiamaani ilma termostaadita ringi?