Kütusekulust lõplikult

[arnis]

Kuidas on võimalik, et auto mass ei ole määrav?

Näide, 1,5t-ne sõiduauto tarbib sirgel tasasel teel 90-ga sõites 6l/100km.
rohkem kui 10 korda rohkem kaaluv rekka see-eest ei tarbi 60l/100km.
Vahe on küll olemas, aga väga suur osa sellest lisakulust tuleneb aerodünaamilisest
ja ka veeretakistusest (ja ka hõõrdetakistused, seoses laagritega).

Auto mass hakkab mängima siis, kui
a) mäest alla sõites on vaja kasutada pidurit
b) suurtematelt kiirustel (üle 30km/h) aeglustatakse piduriga, mitte vabaveeremisega.

Ehk siis linnas sõites 1-tonnine sõiduauto annab palju paremaid tulemusi kui 3-tonnine,
kui juht ei oska planeerida paarkümmend sekundit ette ja kasutab alatihti pidureid.
Maanteel vahe on minimaalne, heal juhul kümnendik (tingimusel, et rattaid on võrdne
arv ja et rehvid ei ole ühel 155 teisel 255 laiusega ja et üks ei ole Smart ja teine X5 mõõduga).

[BumBum]

Me ikka räägime mäkke tõusust! Mäest alla veerevad nad kõik nullilähedase kuluga, kui jalg gaasipedaalilt võtta.

Ma tean seda oma kogemustes. Näiteks: E36, 1,6 manuaal, bensiin, aastast 1992. 200km sõitu, üksi, pagasnikus 200kg.
Täpselt sama teekond, seekord 4 ja pool inimest autos, pluss mõningane pagas. Auto MB W124, aastast 1992, mootor 2.8 automaat. Auto kere ka suurem! Kütusekulu tuli madalam kui BMW-ga. Mõlemad mõõdetud täispaagilt.
Oluline on ikka mass, mida see mootor edasi sikutama peab. Täpselt samamoodi on erinevus kas lükkad seisvat autot üksi tõusul või kahekesi.

[arnis]

Palun natukene rohkem ajusid ragistada kui juttu puhud.

Me ikka räägime mäkke tõusust

Näiteks: E36, 1,6 manuaal, bensiin, aastast 1992. 200km sõitu

Nagu näha, siis 200km mäkketõusu. Räägi lähemalt, kuskohas sellist asja saab,
olen isegi huvitatud.

Parandage, aga minuarvates isegi põhikooli viimastes klassides õpetatakse midagi
energiast ja kõrgusest, peaks nagu midagigi kohale jõudma.


Ja seoses sinu kogemustega, siis need on ikka ... Põhimõtteliselt kui sa praegu
mulle iga kaheksa rehvi rõhku ette ei lao... jamh, ne kommentaari

[Eva]

Huvitav, et jutt algas 3 liitrisest diislist ning 5.4 liitrisest bensukast ja läks BumBumi nimetatud mikromootoriteni. Siga ja kägu võrdled ju

3 diislil ja 5l bensukal on sisuliselt ..palju? 150-200kg massivahe. Ja masinad on piisavalt adekvaatsed Eesti teedel ja tõusudel hoidma suhteliselt ökonoomset küttekulu ka täis lasti vedades (siinkoha pean silmas inimesi), ilma et küttekulu OLULISELT suureneks. 1.6 liitrine on MIKROMOOTOR.
Ma kujutan ette, et sarnastes tingimustes (nimetatud Lõuna-Eesti ´mägedes´) võtab 3 liitrine täislastis vähem kütet kui too 1.6ne. Pole küll proovinud, kuid lihtne matemaatika ja loogika ütleb, et väiksem mootor ei jõua füüsiliselt ära vedada raskemat lasti. Sisuliselt tuues näiteks rekkad- kaks täislastis ühepalju kaaluvat rekkat, millest üks on oluliselt väiksema mootoriga kui teine. Võimsam mootor toodab väiksemat küttekulu siinkohal.
Mitte, et see alati nii kõigi masinate puhul on- ei. Inseneridel peab lihtsalt veidi ajusid olema.

[BumBum]

Eelmine auto oli mul 4.3 bensiin, AT-kastiga. Keskmine kütusekulu 11.5 Maanteel möödus elu pidevalt möödasõite tehes.
Kui rääkida mikromootoritest, siis ma kirjutan enda isiklikest kogemustest, mitte selles, mis kusagilt kuulnud olen.
Tuletan meelde, et maanteel ei liiguta ühtlase kiirusega, on tõusud on langused. Mida väiksem on mootor, seda rohkem peab mootorist pigistama, et saavutada ühtlane kiirus või vedada raskust üle tõusude.
Minu poolt selle rohkem vastuseid ei tule, läheb kordamiseks ja vaidlemiseks.

Huvitav miks 7 seeria BMW-d 1,6 mootoriga ei toodeta

[Eva]

Polegi mõtet vaielda, te räägite iseendale vastu.

[pancho villa]

noh, mõnevõrra loogilisem oleks arutleda, et igale autole on kütusekulu suhtes olemas optimaalne mootor, need on erinevad ning rusikareegel suurem on ökonoomsem pädeb vaid juhul, kui väiksem alternatiiv on tõsiselt aladimensioneeritud vastaval kerel töötama.

[Donald]

Eieiei, E38 3.0d r6 ja 5.4 v12 on maailma parimad ja kõige ökonoomsemad.

[paradiisivares]

noh, mõnevõrra loogilisem oleks arutleda, et igale autole on kütusekulu suhtes olemas optimaalne mootor, need on erinevad ning rusikareegel suurem on ökonoomsem pädeb vaid juhul, kui väiksem alternatiiv on tõsiselt aladimensioneeritud vastaval kerel töötama.

+1! Ja vastuseks pardipoja prääksatusele, siis 5.4 on kõike muud kui ökonoomne.

[sigaelmar]

Oleneb millega võrrelda 5,4 mootorit. Kuuldavasti vanema S klassi Mercedes S600 kõrval on ta küll ökopill.

[Ivo81]

Väike mootor lihtsalt ei vea autot edasi ja kõik, ega see sellepärast rohkem kütust ei põleta!
Nt. bensiini autod, sama sõidustiiliga maanteel.
Mazda 1.8 6l/100km
Honda 1.4 6,5l/100km
BMW 2.5 10l/100km

Linnas on erinevus vastavalt 9,5/8,5/14

Jah oma BMW'ga saan trassil sõites 7l/100km näiduks kompuutri järgi aga keskmine koos möödasõitudega on ikka 10.

Suure mootoriga ei ole võimalik ökotada muud moodi kui liikuda edasi nagu kolme jalaga koer, ehk munedes. Vähegei vajutada siis rüüpab mõnuga.

[sigaelmar]

Väike mootor lihtsalt ei vea autot edasi ja kõik, ega see sellepärast rohkem kütust ei põleta!

Ega nad sama kere peal pahatihti palju vähem kütust ka ei põleta kui suuremad mootorid.

[arnis]

Tundub, et ikka ja jälle arutatakse tühja juttu.
Kui võtta identne mootor, näiteks M52B20 vs M52B28,
siis nad võtavad samapalju kütust. Vahe tuleb sellest,
mis koormusel nad töötavad. Seda dikteerib kasuteguri
muutus olenevalt "gaasipedaali asendist" ja pööretest.
Teisisõnu, kui vedada 5 tonni järelhaagisel, kuid kiirendada
nii 2.0 kui 2.8 puhul kõige paremas effektiivsuse tsoonis,
siis kütust läheb ligikaudselt samapalju.
Aga inimmõistus ei mõista kasutegurit, vaid mõistab
"mõistlikku kiirendamist". Teisisõnu 2.8 puhul kasutatakse
pigem seda magusamat ala künkale sõitmiseks kui 2.0-l, kus
üldjuhul piinatakse mootorit viimsel piiril, et saaks need 5 tonni
künkast ülesse. Tegelikult oleks vaja sõita nõrga mootoriga
madalamate pööretega, gaas põhjas. Sel juhul saab kätte selle
parima võimaliku küttekulu.

Siin ei ole midagi vaielda. 5 tonni üles vedamine 10 meetri võrra
vajab konkreetselt X kogust energiat. Nii 2-liitrine kui 2,8 liitrine
mootor suudavad seda energiat toota, vahe on ainult selles, kui
kaua aega ühel ja teisel selleks vaja läheb, eeldades, et mõlemad
töötavad ideaalilähedasel koormusel.

Toon suvalise näite mingisugusest suvalisest bensumootori BSFC kohta:


Ja suurema mootoriga on võimalik küll säästa. Tuleb hoida pöördeid madalal
ja lapatsit üsna sügaval. Automaatkasti puhul muideks see ei tööta. Tuleks
ka pöörata tähelepanu sellele, et mida suurem mootor, seda suurem on
tõenäosus sõita automaatkastiga. Sealt tuleneb ka suurem küttekulu.
Ka väiksema mootoriga saab nii säästa, aga see tõesti ei liigu üldse niiviisi

[jargo]

Kirjutan ka enda kulu siia:
Pool paaki maanteel ja pool paaki Keila linnas!
Kompu näit 8,3l 100-le.
Reaalne kulu 7l 100.le

59l ja 850km

Auto 320d 2005 e91 120kw

Kas keegi teab? Kas e9x saab ka kulu korrigeerida. Muidu tundub see kulunäitaja suhteliselt pointless!
Niipalju puusse pannes pole sellel üldse mõtet.


Jargo.

[arnis]

Kontrolli eelnevalt, kas spido kiirus on pärismaailmaga kooskõlas.
Seda siis ka varjatud menüüst, seal näitab täpsemini, vist näitab
ka ilma euronõuete korrektsioonita seal.

[jargo]

100-ga sõites on tegelik kiirus 97(gps-iga mõõtes)
see peaks olema täiesti normaalne erinevus!

[Eva]

Tegelik kiirus mul 100ga sõites mõlemal autol 95. Ma olen aru saanud, et normaalne erinevus ongi 5km, samas võin ka eksida.Enamik autosid mida tean, on vahe 5km.
Millest see 3km vahe tuleb?

[jargo]

Millest see 3km vahe tuleb?

Autoti on see erinev.
Mul on ka auto,mis näitab vähem kui tegelik kiirus on suurte ratastega volkari buss.

[arnis]

3km on jah normaalne. Kas E90 ei näita 8.1. testi all erinevat kiirust?
Üks mida näitab seier ja teine, mida arvab auto?

Igatahes test 20 all on kalibreerimiskordaja. Kontrolli soojenduseks, et see
1000 on. Ja kui on, siis saad kordajaga mängima hakata.

[Raemees]

3km on jah normaalne. Kas E90 ei näita 8.1. testi all erinevat kiirust?
Üks mida näitab seier ja teine, mida arvab auto?

Igatahes test 20 all on kalibreerimiskordaja. Kontrolli soojenduseks, et see
1000 on. Ja kui on, siis saad kordajaga mängima hakata.

Mul ka mingi jama, auto kompu näitab vähem kui reaalselt tarbib, pean siis ka tsekkama seda test 20, st varjatud menüüst siis.

[jargo]

Mul oli see kordaja jah 1000-nde peal.
Muutsin nüüd 853 peale.Arvutuste põhjal peaks õige olema.
Vaatame selle paagitäiega kas peab paika!

[Tauri_J]

võib ka vigaste pihustite tõttu valesti näidata.

[arnis]

võib ka vigaste pihustite tõttu valesti näidata.

Pihustid ongi ainukesed komponendid autos mis võivad tehase kalibratsioonist puusse joosta,
mille tulemusena kalkulaator kapsahautist ajab.

*Ilma et DDE-s mingid vead kirjas oleks.

[StenV70]

Tds,soome "kiirteed",enamjaolt kiirus gps-i järgi 126.
400km sisse läheb veel 5+-st laevale sõit,laevast 5+-i ja umbes 80km niisama tuiamist ja parklates keerutamist kaubanduskeskustes.
Kulu 10.6L/100km.
18" võrdlemisi laiade ratastega.

[Kasutaja9]

Võibolla on ennem ka jutuks tulnud kuid ei suutnud 32 lehte päris läbi sirvida, seega küsin sellist asja:

Kas säästlikum on 10-15min seistes sooja mootoriga oodata või vahepeal välja suretada. Nimelt,kas auto käivitamine võtab rohkem kütust kui selle töös hoidimine 10min?


Ette tänades

[MargusA]

Ma arvan,pigem lasta see 10 minutit käia.Aga muidu peaks vist olema umbes 2 liitrit tunnis kohapeal.

[Tauri_J]

Mina jätaks ikka seisma.

Aga see minu arvamus.

[Eva]

Oleneb mis masinast jutt käib. Samas mis sest starterist ikka kiusata, las tiksub. See küttekuu 10-15 min kohapeal seistes pole eriti arvestatav kulu.

[sigaelmar]

Võibolla on ennem ka jutuks tulnud kuid ei suutnud 32 lehte päris läbi sirvida, seega küsin sellist asja:

Kas säästlikum on 10-15min seistes sooja mootoriga oodata või vahepeal välja suretada. Nimelt,kas auto käivitamine võtab rohkem kütust kui selle töös hoidimine 10min?


Ette tänades

Küttekulule on kasulikum seisma jätta aga autole on kasulikum tööle jätta.

[arnis]

Võibolla on ennem ka jutuks tulnud kuid ei suutnud 32 lehte päris läbi sirvida, seega küsin sellist asja:

Kas säästlikum on 10-15min seistes sooja mootoriga oodata või vahepeal välja suretada. Nimelt,kas auto käivitamine võtab rohkem kütust kui selle töös hoidimine 10min?


Ette tänades

Diisel tarbib tunnis 0,5-0,7 liitrit, bensiin 1,3-1,8 liitrit.
Üks käivitus vajab umbes 7-15 sekundit kütust tähikäigul
(tuleneb mõnesekundilisest ebaühtlasest tööst ja sellest,
et akut tuleb mõned sekundid laadida peale käivitust).
Sooja mootoriga starteri kulumine on naeruväärne, kuid võib
lisada rahaliselt vast 3-5 sekundit.
Seega matemaatiliselt, kui on plaan kohapeal passida kauem
kui 20 sekundit, on pigem mõistlik mootor välja suretada.

Uutel autodel, nagu me teame, juhtub väljasuretamine suht esimesel
sekundil, nii kui auto peatub. Kuid nood on veidi paremini ehitatud,
seetõttu on neil mõistlik seda veel varem teha.