Ise käin suvel kogu aeg rattaga tööl. 12,5km tööle ja sama palju koju. Ja minu teekond tööle ja koju kulgeb justnimelt üle selle raudtee. Seal tuleb rööpaid õige nurga all rünnata selleks, et vältida maa külgetõmbejõudu.wirx kirjutas:Dianale....ma käisin vahepeal 5km kaugusel tööl...rattaga...jäi bensu raha alles ja amordid ka terveks....kuid kui linna isad oleks mõelnud natukenegi rohkem ratturite peale....suht enese-tapp on linnas rattaga liiklemine...eriti kesklinnas, mina ka oma vitsad kätte saanud 3 nädalat tagasi, sõitsin rattaga järvevana raudtee ülesõidul ja kuna sealsed raudtee rööpad on väga ebatasased panin rattaga sellise käula, et käsi on siiani valus ja hullult sinineja olen kuulnud, et seal isegi tsikli mehed kukkunud, mis siis minu peenikestest ratta kummidest rääkida, vedas et mõnda suurt rekkat tagant ei tulnud veel....
Üldiselt on rattasõit mööda tallinna teid suhteliselt extreemne ettevõtmine. Mul ei möödu praktiliselt ühtegi päeva kui mingit liiklusohtlikku olukorda ei tekiks. Ja millegi pärast on viimasel ajal selles kurvas statistikas naised domineerima hakanud. Ma saan aru, et mõnel naistel on vilets gabariiditunnetus ja ratturist sõidetakse minimaalse vahega mööda, aga kui sulle keeratakse ristmikul julmalt ette, siis selline asi teeb natukene tigedaks küll. Ma usun ja loodan väga, et selle foorumi õrnemat poolt see eelnev jutt ei puuduta.
Kui siin räägitakse rattateedest, siis kui paljud on üldse kadrioru rusalkast kuni pirita top´ini tipptunnil rattaga liigelnud? Seal on ikka sellinne liiklus, et peab lausa järjekorras seisma

Et jutt liiga OT ei oleks, lisaks nii palju, et ka jalgratta topeltrummud saab meie teedel - tänavatel ilma erilise pingutusega kõveraks sõita. Ja pärast kodus tabureti peal istudes on sul täpselt meeles, milline nendest aukudest kõide sügavam oli.
Vabandan suure OT pärast, aga jalgrattad on minu hell koht
