K: Naastrehvide keelustamine!

[Tanel_P]

Njah, tuleb tõesti meelde kui siin väga kurjad sõnavõtud olid sel teemal.

[kimmo]

Kindlasti on inimelud tähtsad. Kuid inimelud ei sõltu ainult naelte kasutamisest - pigem on selleks sõiduoskus. Hea meelega ei rõhutaks seda, et naeltega püsid paremini teel. See on võlts kindlustunne.

Nõustun, et lamellidega peab ettevaatlikum olema kui naeltega. Kuid talvel on niikuinii kõrgendatud ettevaatlikkus. Ja hätta ma lamellidega jäänud ei ole (hange kinni, pole mäest üles saanud või avariisse sattunud - ok, avariisse olen sattunud kui üks hajameelne mulle ristmikult tagant selga sõitis)

Olid ajad, kus talverehvide kasutamise kohustus puudus. Kuna naelrehvid olid kallid, sõideti ikkagi suverehvidega. Võibolla peakski noori juhte koolitama selleks ettenähtud radadel ning libedate rehvidega?

[Tarvo]

Kindlasti on inimelud tähtsad. Kuid inimelud ei sõltu ainult naelte kasutamisest - pigem on selleks sõiduoskus. Hea meelega ei rõhutaks seda, et naeltega püsid paremini teel. See on võlts kindlustunne.

Selles osas muidugi nõus.
Siin on autokoolidel ja liiklusohtusspetsialistidel veel tükk-tükk tööd teha.

[Pille]

Tegelikult peaks ka kogenumad juhid esimeste lumede tulekuga end veidi auto käitumisega kurssi viima ja tunnetama lund ka ekstreemolukordades(mis siis, et on aastaid sõidetud juba, aga kui tükk aega pole lund olnud, oskuste ja auto käitumise meelte tuletamine ei tee kellelegi paha).
Siiani olen käinud Tabasalu rajal esimeste lumedega iga talve algul (üks aasta ajaliselt ei jõudnud) hullamas, nii ringil kui platsil. See tuleb vaid kasuks, sest kevad-suvi-sügis on pikemad perioodid kui lumine aeg.

[Ilves]

Sõita tuleb sellise rehviga, mis vastab oludele. Meie oludele vastab siiani kõige paremini nael, lamelliga võib kesk-Euroopa troopikas ilma teha, aga selle supi sees kus meie peame talvel purjetama ei taga lamell piisavat turvalisust ei enda ega teiste suhtes. Ühe talve olen lamelliga sõitnud (A4Q) ja isegi 4 veoline ei suutnud arvamust muuta lamelli (eba)turvalisusest, kuigi kinnitambitud lumel oli täitsa sõidetav.

IMHO on linnas lamell just seal kõige ohtlikum kus on vaja pidurdada/kiirendada ehk fooride/ristmike ees. Kui nael ees jääb veega kaetud jää peal seisma siis tagant tulev lamell peatub paratamatult alles esimese auto pagasnikus. Tehes lamellikasutuse kohustuslikuks, samas määrides teid kohaliku soola-liiva-kokteiliga (graniit on ju kallis!) teevad ristmikel kraapivad/pidurdavad lamellid need imekiirelt vabas vormis liuväljadeks, sest pole enam naelu, mis jääd karestaks. Ehk foorialused saavad olema nagu suured kurlingurajad. Lihtsalt "kivid" on suuremad ja plekist.

See ei ole lahendus, et kui kõik kannatavad siis on idee kuidagi õigustatum.

Ja teed lagunevad nii või teisiti, aga 2.5 miljardiga mida kütuseaktsiisist korjatakse saab üht teist ära teha. Kui just seda raha mujal ei kasuta.

[Raivo]

Oeh.
Muhvi idee on ju kah hea, aga kuidas sa kontrollid või siis saad panna need kodanikud rohkem maksma, kes naaste kasutavad?

Ise olen oma 8a sõidustaazi juures sõitnud nii 50-50% nael vs lamell ning ei ole küll absoluutselt mingit vahet teinud, et kumb siis kohe poole võrra parem on. Samuti ka piisavalt maal jms teedel sõitnud. No ei ole vahet.
Tuletaks kah neid vanu stagnaaegu meelde kui sõideti mossedega, radiaalrehvid ning 1.5 ratast pidurdas. Ning ei olnud mingit häda.

Aga hea küll, ma rohkem ei kommenteeri, muidu mõni veel võtab isiklikult.

[Tanel_P]

Võibolla peakski noori juhte koolitama selleks ettenähtud radadel ning libedate rehvidega?

Millega siis huvitav lõppastmekoolitustel tegeletakse?

[piloot]

Võibolla peakski noori juhte koolitama selleks ettenähtud radadel ning libedate rehvidega?

Millega siis huvitav lõppastmekoolitustel tegeletakse?

Lõppastmekoolitus on see paraku ainult nime poolest. Tegelikust koolitusest on asi siiski veel kaugel. Et see koolitus ennast õigustama hakkaks, tuleks seda tublisti reformida/rangemaks ja sisutihedamaks muuta.

[piloot]

Tuletaks kah neid vanu stagnaaegu meelde kui sõideti mossedega, radiaalrehvid ning 1.5 ratast pidurdas. Ning ei olnud mingit häda.

Jah, mäletan isegi selgelt neid aegu, aga siis ei olnud ka liiklustihedus (eriti talvel!) see mis praegu. Kõik kes üldse sõitsid olid ikka suht kogenud autojuhid, kes tunnetasid enda ja auto võimete piire ning liiklesid ka märksa väiksema kiirusega, kui praegu seda tehakse. Praegu on iga teine autojuht pehmelt öeldes naiivne kobakäpp, kes oma auto ABSide, veojõukontrollide ning hea õnne peale loodab. Pole muidugi mingit häda ka praegu kiilasjääl ristmiku poole libiseda kui seal autosid ees ei ootaks..

[KappOtt]

Pole see teema esimest korda siin,ega mujalgi foorumides.Naelte (või lamellide) poolt ,kui ka vastu tuuakse palju argumente. Alustaks sellest,et Muhvi poolt pakutud idee on näiliselt hea,aga meil kipub tavaks olema,et see raha ei jõua sinna mille jaoks seda maksu promoti. Hea näide on kütuseaktsiis.90-ndate keskel kui see kehtestati meelitati autojuhte sellega,et siis saavad meil olema sama head teed,kui Saksamaal. Mis aga tegelikult välja tuli näeb igaüks ja kuhu suurem osa sellest aktsiisrahast läheb tundub olevat riigisaladus. Seega,ei poolda mingit lisamaksu kehtestamist,kui seniks kehtivaid makse sihtotstarbeliselt kasutama ei hakata.
Teine küllalt valus asi tundub ikkagi teede ehituse kvaliteet olema,mis on otseselt seotud rahaliste vahenditega,mis antud valdkonda paigutatakse. Teede lagunemise põhjused on mitmeid ja tähtsamad neist on halb ehituskvaliteet,lubatust suurema teljekoormusega sõidukid,ning teede hooldus(eriti talvine).Naelrehvid on kaastegur viimase põhjuse juures.Reaalselt on isegi Tallinnas teede hooldus alla igasugust arvestust. Näiteks lumekoristust tänavadelt praktiliselt ei tehtagi.ENSV ajal elasin linnas suure ristmiku kõrval,öösel nühkisid ZILide kolonnid ,varustatud saha ja harjadega,paar tundi järjest ristmiku,kuni asfalt väljas oli.Tee servades olid hanged,mis ulatusid inimeste kõrguseni. Praegu elan linnast väljas,aga sõidan iga päev tööle täpselt üle sama ristmiku. Ja suht tavaline,et päev peale lumesadu on seal täiesti kinni sõidetud lumi,mida pole enam võimalik tee pealt ära lükata-harjata. Ja siis siis tuleb mingi logapuistur,mis piserdab mimgit kemikaali,mis selle kinnisõidetud lume sulatab isegi siis,kui väljas on 10 või enam miinuskraadi. Tegelikult see ei sulata vaid tekitab sellest lumest mingi kititaolise massi,mis jääb eriti hästi igale poole kinni. Keemilised puhastused on näiteks väga hädas selle sodi pritsmete välja saamisega. Samas söövitab see keemia bituumini asfaltist välja,ning siis kraabivad naelad küll selle ilma sidusaineta jäänud killustiku kiiremini üles. Lisaks panem see keemia väga hästi autod roostetama(isegi alumiiniumkerega autod muuseas omavad korrosiooni kahjustusi meil). Lisaks võib igaüks veenduda,kui palju kojamehi ja klaasipesu vahendit viimaste talvede jooksul on kulunud. Kui tihti oleme viimase paari aasta jooksul meediast kuulnud,kus üks või teine buss talvel keeldub teatud teedel sõitmast,sest talve jooksul ei sõida seal mitte ükski teehooldus masin.
Teema veniks väga pikaks. Kõige pealt tuleks tekitada sellised tingimused,et poleks üldse eriti vaja naeltega sõita.Ja seda mitte ainult suuremades linnades. Ja alles siis hakata kedagi naeltega sõitmise eest maksustama või karistama.
Mis muidugi karistamisse puutub,siis seda reaalselt küll ei tehta. Sõidan palju ja pea iga kuu näen autosid millel aasta ringi naastrehvid all. Viimati umbes kaks nädalat tagasi Tallinnas B Omega,millel sirasid ristmiku tagasi naelad rehvides vastu.

[Jaanus_P]

Olid ajad, kus talverehvide kasutamise kohustus puudus. Kuna naelrehvid olid kallid, sõideti ikkagi suverehvidega. Võibolla peakski noori juhte koolitama selleks ettenähtud radadel ning libedate rehvidega?

Sellest mõte. võiks esimese lumega teha klubiürituse kusagil kinnisel rajal, et harjutada talvesõitu. ei peaks sõitma aja peale, vaid oskustega, et kui palju keegi libiseb. samas näeks ära kohe ka selle, et kui palju libiseb nael rehv ja kui palju lamell rehv. osavõtu tasu oleks raja maks (nt. tabasalu kardirada).
üritusel võiks olla ka mingi nimi nt. BMW-klubi libedasõidu õpimine .
sry. kui mõte rumal, aga nii saaks kõik endale sõidukogemusi juurde.

[Olts]

Lamelli plusse küll kuskil mujal ei näe peale teede kulumise. Nii hea heliisolatsiooniga autol nagu BMW seda on ei ole naelte müra ka kuskilt häirimas ka 130-ga sõites, kui just Masterid all pole. Masterit proovinud pole aga kurjad keeled räägivad.

[Muhv]

Sellest mõte. võiks esimese lumega teha klubiürituse kusagil kinnisel rajal, et harjutada talvesõitu. ei peaks sõitma aja peale, vaid oskustega, et kui palju keegi libiseb. samas näeks ära kohe ka selle, et kui palju libiseb nael rehv ja kui palju lamell rehv. osavõtu tasu oleks raja maks (nt. tabasalu kardirada).
üritusel võiks olla ka mingi nimi nt. BMW-klubi libedasõidu õpimine .
sry. kui mõte rumal, aga nii saaks kõik endale sõidukogemusi juurde.

Eelmine aasta analoogne üritus toimus. Üks iX osales seal suverehviga Kallakul kohalt stardiga tagaveolistest naelutatutest kehvem küll polnud. Pigem parem. Pidurdusteekonnaga olid mõnevõrra teised lood... Seekord oleks siis lamellidega platsis.

Siinkohal oleks vist paslik küsida, kas keegi teab, kust saaks soodsalt uusi lamelle mõõtudega 205/50 R16 või 195/55 R16

[Tanel_P]

ENSV ajal elasin linnas suure ristmiku kõrval,öösel nühkisid ZILide kolonnid ,varustatud saha ja harjadega,paar tundi järjest ristmiku,kuni asfalt väljas oli.Tee servades olid hanged,mis ulatusid inimeste kõrguseni.

Aga prestiiži huvides oli ju vaja kõik need ZILid leivahinnaga maha müüa ja paar-kolm Mercedest asemele osta. Ikka uus riik ja värk. Need aga ei tee seda tööd mitte sugugi paremini kui vanad ja head. Aga sellest teab kindlasti mõni teedekorrashoiuga tegelevas firmas töötab isik rohkem rääkida.

[Indrek I]

Naastude poolt ,linnast väljas ja väike teedel sõidan talvel mingi 70% ning kuna auto kerge ja võimu on siis ei taha omast kogemusest lamalle kasutada.Ok saan aru kui ma peaaegu koguaeg linnas sõidaks siis jah kasutaks lamelle aga linnast väljas ja si..adel teedel sõites jääb valik ikka naastu peale.
Kui teha naastu maks siis seda maksaks ju siis enamus elanikud kel niigi vähe raha(maa inimesed jne...) sest need kes pidevalt linnas sõidavad jäävad arvatavasti lamellide peale et siis see pole ka kõige õigem nagu ,kui mõned saavad vaevu turvalisuse pärast naastud alla peavad ka nüüd selle eest lisa maksma või eluga riskima ,päris nii ka ei ole ilus teha.

[Tarvo]

Aga kui ma sõidaks lamellidega, siis võiks riik mulle peale maksta, et ma tema suurepärases korras teid ei lõhu.

[Indrek I]

Aga kui ma sõidaks lamellidega, siis võiks riik mulle peale maksta, et ma tema suurepärases korras teid ei lõhu.

[AARE540]

Hea meelega ei rõhutaks seda, et naeltega püsid paremini teel. See on võlts kindlustunne.

Seda ma enne ütlesin ka Musagil 10 aastat tagasi, kui hakkasin autoga sõitma, oli mu esimeseks autoks siks, millel talvel olid alla kulund suvekad, mustrijäägiks vbl 1mm 8( too aeg sai Tallinnas koolis käidus ja kus siis noorel seda pappi oli... hea et bensuhind siis 2.50 oli (OT...). ) ja sai ka kõik sõidud ilma avariideta sõidetud.

To Indrek_M: loogiliselt võttes- kivi versus metall ei saa nendel mingit erilist sidet olla ja muuseas olen ka omal nahal selle ära kogenud, et naastuga läheb ikka tunduvalt varem asi blokki...

Ja muidugi see asi ka, et siiski suht paljud muidugi eelistavad naastu selle tõttu, et teehooldus talvel on ikka väga nadi tegelikult. Vabandage, et toon Skandinaaviat nii palju näiteks, aga seal on enam- vähem nii, et sahad ja möllud vähemalt põhimaanteedel on juba enne peal, kui lumesadu lõppenud on- vist pidevalt on talvel nö. kõrgendatud valmisolek... Seega ei jäeta vähema sõiduoskustega juhtidele põhimõtteliselt võimalustki, et kogemuste puudumise tõttu avariid tekitada. Eelmisel talvel oli selline olukord, kus sõitsin koos ühe kolleegiga, kahe veokaga vasakus reas, kuna parem rida oli in slow motion , me ju ikka lumisest põhjamaa riigist, mitte mingist Taanist, kus lund peaaegu pole - mingi aeg sai ilusti lasta, aga siis kiilus kinni, kuna ees kahes reas kaks sahka kõrvuti sõitsid- lihtsalt- juhuse hooleks ei jäeta midagi, et teehooldajate tõttu kellelegi kohtucase kaela tuleks v midagi...

[Indrek_M]

Hea meelega ei rõhutaks seda, et naeltega püsid paremini teel. See on võlts kindlustunne.

To Indrek_M: loogiliselt võttes- kivi versus metall ei saa nendel mingit erilist sidet olla ja muuseas olen ka omal nahal selle ära kogenud, et naastuga läheb ikka tunduvalt varem asi blokki...

Nagu naastrehv oleks mingi jõhker piik, millel ainult naastud asfaldiga kokku puutuksid Naastrehvidega auto pole linttraktor.
Pakun, et 99% naastrehvi ja tee puutepinnast on ikka kummi ja tee kokkupuude.
Suhtu naastrehvi kui lamellrehvi, millele on pidamise parandamiseks lisatud naastud.
Lamellrehvil on naastrehvi ees täpselt kaks eelist - vaiksem ning säästab rohkem teed. Pidamise osas eelis puudub.

[randos]

Ootaks veel natuke vastakaid arvamusi!
Uued ideed,lahendused ja arvamused naastud vs lamellid väga oodatud!
Nädalavahetusel teen kokkuvõtte, mille edastan maanteede ametile, seejärel ka teema lukku!
Avaldage arvamusi ja seisukohti!

[Ilves]

Faktid räägivad iseenda eest: jääl jääb parim lamell 50km/h tunnis seisma ubes 10 meetrit kaugemal kui nael. Maanteekiirusel on vahe jääl vähemalt 30m lamelli kahjuks. Kui keegi viitsiks võiks välja arvutada, milline on lamelliga sõitva auto kiirus siis kui nael seisab ja millised on lamelliga sõitva auto tagajäjed põkkudes mingi statsionaarse või mittestatsionaarse objektiga (nt vastusõitev lamellidega auto, mis teeb hädapidurdust). Vastust küsimusele kas meie maanteedel esineb jääd teavad kõik. MOTT.

Selle asemel, et kontorilaua taga pastakast lennukaid ideid imeda võiksid need ametnikud läbida reaalsuskontrolli, kus nel lastaks teha hädapidurdus jääl naeltega ja lamellidega, aga viimasel juhul ootaks selle koha peal kus naelad seisma jäid betoonplokk

[Muhv]

Kaevasin välja möödunud aasta oktoobri TMi.
"Sageli väidetakse lamellrehvide kasuks otsustades, et sõidetakse peamiselt linnas ja suurtel maanteedel, kus teid pidevalt koristatakse. Ometi esineb just seal kõige rohkem siledaks lihvitud jääpinda, mis lamellrehvide jaoks kõige vastikum võimalus. Lamellrehvid tulevad paremini toime just hõreda asustusega piirkondades ja väiksematel teedel - ehk siis just vastupidistes tingimustes, kui kiputakse arvama. Linnas ja maanteel tuleb esile vaid üks lamellrehvi tugevatest külgedest - madal müratase"

Testid, milles lamell võidab naela:
Kõva, sileda lumega rada, mida läbiti võimalikult kiiresti,
Müra asfaldil,
Suunakindlus jäisel, teehöövli tehtud sügavate vagudega teel

PS. Läbisin möödund talvel ca 15000km. Pidurdust jääl tuleb meelde vaid kahel korral.

[AARE540]

Ise eelistan endiselt lamelli- loomulikult on inimestel omad arvamused, mida mina kritiseerima ei hakka, aga LEs on ka üks naljakas punkt, kus kirjas umbes nii, et sõidukiirus tuleb valida vastavalt teeoludele, olen suurega sõitnud 4miljonise koormaga Eesti tugimaanteel kiirusega max 30 km/h, kusjuures tegemist oli asfaltteega, millel peal kinnitallatud lumi, mis oli sulanud a la 5 cm paksuseks jääks, millel vesi peal... Ja pakkuge, kas oled naelad v mitte... Ja olen endiselt elus ja terve ja koorem viidi ka kohale, mida poleks juhtunud, kui oleksin sõitnud 10 km/h kiiremini...

Kusjuures, naela blokeerumispiiri versus lamelli blokeerumispiiri vahet olen kuival asfaldil kogenud täiesti poes saada oleva naelrehviga, mitte piigiga... ja vahe on isegi minu jaoks märgatav, arvestades, et ma ei ole autoajakirjanik, kes pidevalt teste teeb
Muidugi ABSiga autoga on vahe väiksem, see on selge, kuid see kogemus tuli ilma ABSita autoga...

[randos]

võiks esimese lumega teha klubiürituse kusagil kinnisel rajal, et harjutada talvesõitu. ei peaks sõitma aja peale, vaid oskustega, et kui palju keegi libiseb. samas näeks ära kohe ka selle, et kui palju libiseb nael rehv ja kui palju lamell rehv. osavõtu tasu oleks raja maks (nt. tabasalu kardirada).
üritusel võiks olla ka mingi nimi nt. BMW-klubi libedasõidu õpimine .
sry. kui mõte rumal, aga nii saaks kõik endale sõidukogemusi juurde.

Minu arust üsna asjalik idee mida tasuks edasi arendada.
Kui esimene jää maas siis võiks kasvõi kõrvalisel metsavahelisel teel kokku saada ( jääb raja maks ära,kuid auto huvides ei pruugi see säästmine end õigustada ) ja teha katsetusi erinevate kummidega,ehk siis naelad,lamellid ja tavalised suvekummid (huvi pärast).Proovida võiks nii äkkpidurdust teatud kiirusel nt. 50km/h ja planeeritud peatust samal kiirusel.Samas ka erinevate manöövrite efektiivsust ja auto käitumist kurvis ja kurvis pidurdamise ajal.Ja miks ka mitte katsetada lihtsalt auto teelpüsivust.
Selle mõttevälgatusega tuleks tegeleda,tõestame katse-eksituse meetodil nii endile kuid ehk ka teistele, mida mingi rehv tegelikult suudab ja mis tagajärgi see endaga tegelikult kaasa toob.

[Ilves]

Linnas ja maanteel tuleb esile vaid üks lamellrehvi tugevatest külgedest - madal müratase"

See kommentaar ütleb juba iseenesest kõik, milleks lamellid head on

PS. Läbisin möödund talvel ca 15000km. Pidurdust jääl tuleb meelde vaid kahel korral.

Sa vist sõidad kuskil heaoluriigis, mitte siin Olen nõus, et õigetes kliimatingimustes ja hea teehoolduse korral võib lamelliga elada. Aga me ei ole selleks valmis. Talvises Stockis oli lausa lust vaadata, kuidas tänavad särasid puhtusest, liiva-soola polnud ja graniitkillustik krõbises. Meie jaoks on see veel kahjuks märgade unenägude kategoorast. Arvestades veel siinsete juhtide kalduvust rehvide arvel säästa ei taha üldse mõeldagi milliste protilamellidega siis sõitma hakatakse ja kui tervislik see üldises perspektiivis on. Enne kui teehooldajal puudub REAALNE vastutus teede korrashoiu eest ja kõik paugud saab kirjutada "mittesobiva liikumiskiiruse" arvele tuleks lamellid üldse ära keelata, mitte europopulismi teha naastude kahjulikkusest.

[vanaisa]

võttes aluseks küsimuse:"Kas naelrehvid tuleks ära keelata?" Vastaksin üheselt, et EI. Ma ei tea ühtegi asja mis annaks keeluga paika panna. Ühes olen aga enamvähem kindel, et valiku peaks jätma autokasutajale. Tõesti naelad lõhuvad pisut rohkem teed. Saab selle kummide hinna sisse kirjutada. Samuyti annab tõuke lamellide kasutamiseks korralik teede hooldus. Leian, et tuleks pearõhk panna olukorra loomisele, kus autos sõitjad ei vajaks naelu oma rehvides ja tegelikkuses on lamellidega sõit ise enesest vaiksem ja mõnusam. Valiku teeme seni ju ohutuse kallutsustel!!!
Ise oman kogemust kus mulle uskumatuks osutus tee NII LIBEDAKS, et samas kohas oli lausa kuus autot üks siin, teine sealpool kraavis. ISe sõitsime parajas kolonnis kuskil 70-ga. Libe ta oli ja sai ka kiirust tagasi hoitud. Võtsime aegsasti kiiruse maha ohtu märgates (kohal oli politsei ja kiirabi) ja õnnetuskohalt möödununa püüdsin kiirendada aga paraku käis "kets ringi" ka viienda käiguga lamelliga. Edasi langes keskmine kiirus oluliselt . Maanteeks polnud mingi külavahe vaid VIA BALTIKA!!!!!!!Pani sügavalt mõtlema see situatsioon ja nüüdsest sõidan talvel ainult naeltega!

[Cardo]

Muidugi ABSiga autoga on vahe väiksem, see on selge, kuid see kogemus tuli ilma ABSita autoga...

ABS pikendab pidurdusteekonda päris tublisti, kui kasutada lamelle, siis võiks ABS-i välja lülitada.

[asimargus]

ABS välja lülitada? Cardo seleta vähe lähemalt.

[Raivo]

ABS välja lülitada? Cardo seleta vähe lähemalt.

Seda kasutavad inimesed, kes on autosõiduga natuke rohkem "sina" peal.
Kuna 90% kodanikest vajutab ohuolukorras siiski lihtsalt pedaali põhja (mitte ei pumpa seda, nagu ilma ABS'ita peab tegema) siis on ikkagi ABS kasutamine vägagi soovitav.

[Ilves]

Ei usu, et ka need 10% suure häda korral midagi "pumpama" hakkavad. Üks asi on see, et sa oled pidurduseks valmis, siis veel võib midagi pumbata, aga ootamatu takistuse korral pannakse 100% plokk ja pärast vaadatakse. Suvel võiks küll ABS-i välja lülitada - kuiva asfaldi ja kruusa peal eriti on pidurdus palju mõjuvam ja väga hullult ABSi puudumine suunastabiilsusele ei mõju. Talvel on lugu teine.

Üks hobirallisõitja tegi talvel teste ja kommenteeris ee.autos - tingimused olid talvine, rööpas tänav, kergelt libe. ABS-iga tehtud pidurdus oli üsna vähedramaatiline ja auto sälitas nii suuna kui roolikuulamise. ABS-ta käis saba kord ühel, kord teisel pool reas ja isegi spetsialistil oli tükk tegu, et autot õigel kursil hoida. Kogu suure autoga sõdimise-pumpamise-roolimise resultaat oli see, et pidurdusteekond tuli enam-vähem sama, ainult ilma ABS-ta tuli pärast validooli võtta