Väga "lahe" on saata mängijad pimedas ka taskulampide ja raadiosaatjatega ümber piirivalve gordoni jooksma seda eelnevalt piirivalvuritega kooskõlastamata. Aga teame, teame, oleme ise lollid, oleks võinud kuskilt näiteks kopteri ja korraliku pikksilma hankida ja ülesande ka eemalt ära lahendada.
Muidugi jäeti mainimata ka "täiesti ebaoluline" fakt, et vähemalt ühel liikmel võiks olla ujumisriided ja rätik. Encounteri mängus oleks võibolla kasvõi ilma riieteta läinud(kui need autosse oleks ununenud, kui sellist varustust vaja on, on see alati mitu päeva enne mängu teada), aga selleks ajaks oli kogu jamast piisavalt kopp ees ja põhimõtteliselt sinna järve minema ei hakanud. Aga teame, teame, oleme ise lollid, oleks võinud igaks juhuks ju järelkäru rentida ja kogu elamise kaasa võtta.
Jah, eksimine on inimlik ja juhtub ka paremates perekondades. Aga i-le pani täpi korraldajate ignorantsus - ei mingit vabandust ega katset olukorda kõigile sobivalt lahendad(näiteks encouteris eemaldatakse objekt, kui mängu käigus selgub, et mängijatest mitteolenevatel põhjustel ei saa kõik tiimid seda punkti võtta, määratakse boonuseid, antakse abivihjeid(mida oleks võinud lihtsalt p-sse saatmise asemel näiteks emumäel teha) jne.)
Õnneks või kahjuks otsustas meie tiim üksmeelselt, et samade korraldajate poolt korraldatud Sõidurõõmu mängudes me enam ei osale.
Korraldajad võiks osa võtta näiteks järgmisest
Encounteri mängust, siis saaks vähemalt ettekujutuse, milline mäng ülesannete poolest peaks olema. Selle kallal eelnevalt väga ei virisenud, aga nii mõnigi ülesanne oli selline, et lahendusest täpne asukoht välja ei tulnud ja pidi lihtsalt oletama(ühe näitena 400ha järv, millele saab läheneda päris mitut teed pidi, pole vihje konkreetsele asukohale). Samuti oleks nii mõndagi õppida korraldajate suhtumisest - nad teevad mängu mitte enda vaid mängijate jaoks ja kui kellelgi probleeme tekib, annavad endast parima, et asi nii lahendada, et kõik rahul on.